Autor: ITuudised.ee • 19. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul on Euroopas puudus küberkaitse ekspertidest. „Peame panustama küberkaitsealasesse haridusse ja ühisõppuste korraldamisse. Oluline on arusaam, et rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumile,“ lisas ta.

Küberjulgeolekust on Paeti kinnitusel saanud rahvusvaheliste suhete lahutamatu osa. „Küberjulgeolekuohud on väga reaalsed ning küberrünnakud võivad tekitada inimohvreid. Näiteks võivad traagilised olla küberrünnakute tagajärjed tuumajaamale, lennujuhtimiskeskusele või haiglatele,“ ütles ta.

Üha enam esineb Paeti sõnul ka poliitiliselt motiveeritud küberrünnakuid. „Riikide toetatav pahatahtlik kübertegevus rakendatakse oma poliitiliste, majanduslike ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks. See tegevus hõlmab endast näiteks rünnakuid kriitilisele infrastruktuurile, küberspionaaži ja valeinfokampaaniaid,“ selgitas ta.

Seettõttu peab Euroopa tugevdama oma küberkaitsevõimekust. „Vajame tihedamat koostööd liikmesriikide vahel, Euroopa Liidu üleselt ja kindlasti ka ELi ja NATO vahel. Koostööst rääkides on võtmekohal usalduse suurendamine,“ märkis Paet arutelul.