Politsei ja finantsinspektsioon võiksid krüptoärisse palju tõsisemalt suhtuda, leiab ajakirjanik Kristel Härma.

- Kristel Härma
- Foto: Andras Kralla
Samal ajal kui Eesti riik mõtleb, millise näoga tahab end välismaailmale näidata, ja murrab pead, kas innovatiivne väikeriik peaks ikka välja tulema oma krüptorahaga, käivad Aasias reklaamireisidel võrkturundajad promomas Eestyt ja Eesty Coini. End Eesti nime ja krüptorahandusega siduval rühmitusel on reisidel kaasas ka Eesti krooni mündi pildiga plakatid. Kolme vapilõvi all seisab seal kiri "Eesty Coin".
Kellelgi pole mingit kontrolli selle üle, mis juttu nad seal räägivad. Sotsiaalmeedias on näha, et reklaamide abil seotakse krüptomündiäriga ka enda teised skeemid, millele liitujaid otsitakse. Need Eestit Aasias esindavad reklaamnäod on muide Eestis tuntud skeemitajad, kellel pole varem olnud ilmselt vahet, kas „soovitusturundusega“ müüa tervendavat võluvett või plokiahela tehnoloogial põhinevat arendust. Kui Eestis ei ole kellelgi vähimatki kontrolli krüptomüntide pakkujate üle, siis kujunebki Eesti maine maailmas Ida-Euroopa skeemitajate tegevuse põhjal.
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.