Eesti ei liitu ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse ettevõttega

Hetkel ei ole euroliidul maailma parimaid superarvuteid ning olemasolevad sõltuvad välistest kõrgjõudlusega andmetöötluse tarneahelatest, mis jätab ELi ilma vajalikust strateegilisest ja tehnoloogilisest oskusteabest.

Andmete töötlemiseks püüavad Euroopa teadlased ja tööstussektor saada juurdepääsu tipptasemel masinatele väljaspool liitu, mis võib aga tekitada probleeme eelkõige seoses isikuandmete ja tundlike andmete kaitsega ning andmete omandiõigusega.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus ühendab tehnoloogiad ja superarvutid üheks või lähestikuseks süsteemiks, kus paralleelselt töötavad sajad tuhanded või miljonid töötlusüksused. Euroopa teadussuutlikkus, tööstusalane konkurentsivõime ja suveräänsus sõltuvad väga suurel määral juurdepääsust maailma juhtivatele kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristutele, et pidada sammu kasvava nõudlusega ja lahendamist vajavate probleemide keerukusega.

Digiajastul, mil suurem arvutusvõimsus loob konkurentsieelise, on kõrgjõudlusega andmetöötlus olulisim tegur nii teaduse, tööstuse kui ka ühiskonna edusammudes ja uuendustes. Näiteks aitab see kasutusele võtta uusi ravimeetodeid personaal- ja täppismeditsiinis, prognoosida kliimamuutusi, ennetada ja ohjata laiaulatuslikke looduskatastroofe, tööstuses minimeerida kulusid ja suurendada ressursitõhusust.

Euroopa Komisjoni plaanitav ühisettevõte peaks alustama tegevust järgmisel aastal, et 2020. aastaks oleks EL varustatud vastava taristuga. 

Tavapäraselt arutab valitsus oma istungitel Eesti seisukohti Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte loomise määruse eelnõud tutvustas valitsuse istungil haridus- ja teadusminister Mailis Reps.