Eesti peab vajalikuks lisada ELi digiteenuste maksule riigipõhised lävendid, et iga liikmesriik saaks ise otsustada, kui suure käibega peab digitaalseid teenuseid pakkuv äriühing riigis olema, et digiteenuste maks temale rakenduks.
- Rahandusminister Toomas Tõniste. Foto: Andras Kralla
Euroopa Komisjoni plaani kohaselt saab äriühingust digiteenuse maksu maksja, kui ta osutab maksustatavaid teenuseid, tema globaalne käive on üle 750 miljoni euro aastas ning maksustatavate teenuste käive ELis üle 50 miljoni aastas.
Eesti soovib globaalse käibe lävendi kaotamist. Muidu võib kaasneda olukord, kus ettevõte, kelle globaalne käive on 760 miljonit ja käive ELis 60 miljonit, hakkab uut maksu maksma, kuid ettevõte, mille käive ELis on sadades miljonites eurodes, kuid globaalselt alla 750 miljoni, ei maksa digiteenuste maksu.
Eesti nägemuses peaksid märkimisväärse digitaalse kohaoleku tekkimise lävendid võtma arvesse liikmesriikide väga erinevat suurust. Liiga kõrged lävendid jätavad väiksemad riigid nagu Eesti ilma täiendava maksutuluta.
Eesti seisukohta Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse maksustamise paketi kohta arutab valitsus tänasel istungil, ettekande teeb rahandusminister Toomas Tõniste. Üldiselt Eesti toetab paketi eesmärki.
Euroopa Komisjon on ajakohastamas digitaalmajandusest teenitud kasumi maksustamise reegleid. Probleem on selles, et rahvusvahelise ettevõtte tulumaksu reeglid on vananenud, need ei suuda haarata uusi ärimudeleid, milles teenitakse tulu digitaalsete teenuste osutamisest sihtriigis füüsiliselt kohal olemata.
Vananenud reeglite rakendamisel ei lange väärtuse loomise koht ja maksude maksmise koht enam kokku. Digimajanduse ettevõtted maksavad traditsioonilistest ettevõtetest kasumilt vähem maksu.
Üleilmse lahenduse puudumisel võtavad liikmesriigid tekkinud olukorra leevendamiseks ühepoolseid meetmeid, mis seavad ohtu siseturu toimimise. Paralleelselt on käimas töö OECDs eesmärgiga jõuda üleilmselt kokkulepitud soovitusteni, kuidas digitaalmajanduse väljakutsetele reageerida. Soovitused peaksid sisalduma OECD 2020. aasta aruandes, kuid üksmeelsele lahendusele jõudmine pole kindel.
Lisaks on paketis teatis, mis kirjeldab probleeme digitaalmajanduse maksustamisega ning komisjoni soovitus juhtnööridega, kuidas hõlmata märkimisväärne digitaalne kohalolu maksulepingutesse.
Digitaalmajanduse maksustamise paketis on direktiivi eelnõu, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohaloleku äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad. Selle kohaselt tekib mitteresidendist äriühingul teatud tingimusi täites riigis püsiv tegevuskoht ning riigil teenitud kasumi maksustamise õigus, füüsiline kohalolek ei ole enam nõutav.
Märkimisväärne digitaalne kohalolek tekib, kui äriühing ületab vähemalt ühe digitaalsete teenuste osutamise lävendi: ehk äriühingu käive on riigis vähemalt seitse miljonit eurot aastas, kasutajaid on riigis vähemalt 100 000 või ärilepinguid on vähemalt 3000.
Teine direktiivi eelnõu kehtestab ajutise digiteenuste maksu äriühingu tulumaksu reeglite muutmiseni. Maksustatav teenused oleksid: internetireklaamipinna müük, kasutajaid üksteisega kokku viiv digitaalne vahendustegevus, kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal loodud andmete müük. Maksumäär oleks 3% maksustatavast tulust.
Paketis on veel komisjoni soovitus, mis sisaldab juhtnööre liikmesriikidele, kuidas lisada märkimisväärse digitaalse kohaloleku kontseptsioon maksulepingutesse ning teatis, mis kirjeldab digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleeme.
Seotud lood
Valguskiirusel arenevas Eesti tehnoloogiasektoris on iGaming üks põnevamaid uusi tulijaid. Modernsest tehnoloogiast ja mänguarendusest huvitunute jaoks paistab kohalikul iGamingu maastikul selle valdkonna esindajana silma Games Global.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele