Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul põlengus andmed kaotsi ei läinud. „Kõik teenused suutsime üsna kiirelt taastada, aga rohkem riskida ei saa. Peame tagama, et meie rohkete ja paljudele inimestele oluliste teenused töötaksid ning tähtsad andmed säiliksid,“ kinnitas ta.
Esialgsete plaanide kohaselt luuakse pilveteenused riigi hallatavasse riigipilve keskkonda, mille jaoks on keskkonnaministeeriumi teenuste ületoomine seni ülekaalukalt suurim projekt ja suur arenguhüpe, kommenteeris Kiisler.
Rahandusministeeriumi sihtotstarbelisest reservist eraldatava 800 000 euroga saab keskkonnaministeerium uuendada tulekahjus kahjustada saanud seadmeid ning teha ettevalmistusi pilveteenusele üleminekuks.
Pilveteenusele üleminekut oli ministeeriumi infotehnoloogiakeskusel nagunii plaanis 2019. aastal alustada, aga aprillis toimunud intsidendi tõttu tuleb sellega alustada kohe ja kiirendatud graafikus. Pilveteenuse projekti edukaks elluviimiseks vajab keskkonnaministeerium perioodil 2019-22 kokku 2,8 miljonit eurot, millele on osaline kate juba olemas.
Tänavu kaasnevad ühekordsed kulud summas 450 000 eurot ruumide ja seadmete tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks ja pilveteenusele ülemineku ettevalmistuseks ning püsikulud virtuaalkeskkondade ehk pilveteenuse kasutamise ja serveriruumi pinna rendi eest 350 000 eurot.
19. aprillil toimus keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteeme käitavas serveriruumis põleng, mille tulemusel sai kannatada serveriruumis asunud tehnika ja ruum ise. Põlengu järel olid ajutiselt katkenud või häiritud pea kõigi infosüsteemide töö, sealhulgas polnud kättesaadavad ministeeriumi haldusala asutuste kodulehed.