Eesti investeerib seadmeisse, mitte inimeisse

Teadlaste kinnitusel on investeeringutel tootlikkusele erinev mõju. "Majandusarengu varasemas etapis ajendavad kasvu investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse, kuid järgnevas etapis on kasvuveduriks inimeste teadmised ja oskused. Kõrgeimates arengufaasides tõukub kasv aga hoopis teadus- ja arendustegevusel põhinevast innovatsioonist," selgitas Mari Rell.

Uuringu autorid pakuvad välja unikaalse ettevõtete väärtusloome arengumudeli liikumaks kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates. Mida kõrgem on ettevõtte positsioon väärtusahelas, seda pikemaajalist ning mitmekesisemat rahastamismudelit eeldab ärimudel.

Tehnikaülikooli majandusprofessor Kadri Männasoo tõi välja, et Eesti jaoks on esmatähtis väärtusloome kasv läbi järjekindlate investeeringute tarka majandusse ja ühiskonda. "Kui Eesti möödus senistest konkurentidest kiirete käiguvahetuste ja osavate manöövritega, siis meist kaugel eesolevate liidrite püüdmiseks tuleb hoida siht sirge ning kiirus järele jõudmiseks piisav, kuid stabiilne," rõhutas ta.

Uuringust selgus, et Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea selle kasvu esmatähtsaks. "Keskendutakse olemasolevate klientide vajadustele ning laiem vaade tänastele ja tulevastele turgudele on tagaplaanil. Investeerimismustrites domineerivad kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mida algatatakse keskastme juhtide tasandilt. Innovatsioonis on rõhk protsessiinnovatsioonil, kuid ka kliendikesksel tooteinnovatsioonil," selgitas Männasoo.

Juhtumiuuringu raames selgus, et kuigi töötajaid tuuakse esile ärimudeli olulise komponendina, siis valdav on käsitlus, kus inimest nähakse tööjõu rollis ühe tootmissisendina olemasolevas tootmisprotsessis, mitte teadmiste ja kompetentside kandjana.

Üleinvesteerimist materiaalsesse põhivarasse võib võimendada ka maksusüsteem, mis soosib kapitaliinvesteeringuid ning kehtestab täiendavaid koormisi inimressursile, näiteks kõrgete tööjõumaksudena, samuti ei soosi teadus- ja arendustegevust.

Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et kriisijärgsetel aastatel on tootmise efektiivsuse kasv Eestis aeglustunud. Aastail 2009–16 oli see vaid 2%, mis on oluliselt vähem kui perioodil 2001–07, mil kasv ulatus 6%ni.

Langustrend on märgatav ka võrreldes teiste Euroopa riikidega, kriisijärgsel perioodil on oma tootlikkust enam kui Eesti kasvatanud näiteks Leedu, Iirimaa, Ungari, Türgi, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia.