Töösturid näevad, et IT-ettevõtjad on omale ebaõiglaselt hea toetuse välja lobistanud, samal ajal kui ka nemad ägavad juba pikka aega raske tööjõupuuduse all.
- CUTformi personalijuht Piret Merimaa hiljuti värvatud keevitajaga Foto: Andras Kralla
Äripäev kirjutas sel esmaspäeval, et IT-sektori ettevõtetele annab EAS välismaalt IT-spetsialistide toomiseks 2000 eurot toetust, et aidata katta spetsialisti „impordiga“ kaasnevaid kulusid. „Olukorras, kus kõik sektorid on tööjõuga hädas, on kentsakas, et üks tunnustatud ja edukas sektor saab riigilt sellisel kujul rahalist abi värbamisel,“ kritiseeris masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu. Ruta Rannala Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidust põrutas, et selline toetus on populistlik ja moonutab majandusloogikat.
Saaremaal tegutseva alumiiniumist väikelaevade ja väikeste laevade tootja Alunaudi juhataja Mark Muru tõdes, et on põhjust pahane olla. "Tundub, et see on ühe valdkonna eelistamine, eriti arvestades, et ka teistes valdkondades on spetsialistide põud,“ ütles Muru, kes tõdes siiski, et väikelaevatootjate muresid on kuulda võetud.
Varem IT-sektoris töötanud CUTformi personalijuht Piret Merimaa nentis, et nad on küll teinud lobitööd, aga järelikult ei ole nende hääl kõlanud nii valjult kui IT-sektoril. Merimaa sõnul mõistab ta infotehnoloogiavaldkonna probleeme hästi, ent ei leia, et nende probleem on nii suur, kui nad räägivad. Pealegi, kui ITs saab kaugtööd teha, siis masinatööstuses peab töötaja olema koha peal masina taga. „See, et tahetakse arendada üksnes e-riiki, on minu meelest munade ühte korvi asetamine. Kindlasti peaks lisaks IT-sektorile olema veel mõni muu sektor, mida riik toetab,“ rääkis Merimaa.
Abi talendi toomiseks
EASi toetus IT-spetsialisti värbamiseks
EAS annab tööandjale välisvärbamise toetusega 2000 eurot iga välismaalt värvatud IKT-spetsialisti Eestisse kolimisega seotud kulude katmiseks. Seni on toetus välja makstud kaheksa Eestisse tööle asunud töötaja kohta, pea sama palju eelmisel nädalal esitatud taotlusi on menetluses. Toetust makstakse selle välistöötaja kulude katmiseks, kes on Eestisse püsima jäänud ehk siin juba vähemalt viis kuud makse maksnud. Töötaja ei tohi olla Eestis koolis käinud ega siin varem töötanud.
Masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu tõdes, et masina- ja metallitööstus, mille toodangust 90% läheb eksportimisse ja mis annab praegu tööd 35 000 inimesele, ootab riigi poolt sisulist koostööd.
IT välisspetsialistide toetuse tagamaa mõistmiseks tuleb vaadata tervikpilti, ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo.
Pane tähele!
Veebiseminar "
Kuidas värvata välistööjõudu IKT-sektorisse?" toimub 12. septembril kell 10-12.
Lektor: Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk.
Vaata lähemalt ja registreeru
SIIN!
Sellise tervikpildi koostajaks Eestis on tema sõnul Sihtasutus Kutsekoda, kes avaldab OSKA raportit. Neist on tema sõnul selgelt näha, et kõige suurem on IKT spetsialistide puudujääk. "Ja see puudujääk ei ole vaid IKT ettevõtetes, vaid kokku kõigis majandusharudes," märkis ta ja lisas, et see meede ei ole vaid IKT ettevõtete jaoks, vaid kõigi majandusharude ettevõtete jaoks, kes proovivad IKT-spetsialiste värvata. "Selle eesmärk on lisaks puuduva tööjõu „maale toomisele“ ärgitada teisi sektoreid oma tootmist moderniseerima IKT-spetsialistide abil," täpsustas Suursoo.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.