Autor: Indrek Kald • 20. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamik viipemakseid, Smart-IDd, Mobiil-IDd, ID-kaarti, videokõnesid, mobiilirakendusi ja muid kaasaegseid digilahendusi vabalt kasutavaid elanikke on vanuses 26-35 aastat ning nad elavad suuremates linnades. Uuendusmeelsete klientide grupp osutus peaaegu kõige väiksemaks, moodustades vaid 6% kogu SEB klientide arvust kõigis kolmes Balti riigis.

Digitaalselt üsna arenenud inimesi (kes nt suudavad kasutada digiallkirja ja kaasaegseid autentimisvahendeid ning sooritavad teatud regulaarsusega e-oste) on aga kõige rohkem Eestis – peaaegu 10%. Lätis on vastav protsent 5% ja Leedus vaid 1%.

Seevastu digitaalseid lahendusi mitte kasutavate inimeste osakaal ületas Eestis kolmandiku küsitletuist ja Leedus lähenes peaaegu 50 protsendile elanikkonnast (Lätis moodustas vastav määr 38%).

SEB jaepanganduse valdkonna juhi Ainar Leppäneni sõnul on paremate digitaalsete oskustega inimestel võimalik nautida mugavamat elu ja säästa väärtuslikku aega. "Muidugi on neil kiirem, lihtsam ja tihti odavam ligipääs e?teenustele mitmes eri valdkonnas. Meie kui teenuse pakkujate eesmärgiks on selgitada inimestele, milliseid eeliseid digilahendused pakuvad, ja kutsuma neid kasutama proovima," märkis ta.

"Oleme oma kogemuse põhjal näinud, et inimesed, kes on mõnda digiteenust kolm kuni viis korda kasutanud, saavutavad sellega digikogemuse, mis viib neid juba lihtsamini järgmiste digiteenuste kasutamise poole," lisas Leppänen.