Laupäeval peeti esimest korda rahvusvahelist e-jäätmete päeva, et edendada üleilmselt elektroonikajäätmete taaskasutamist. Praegu leiab neist uuesti kasutust vaid viiendik.
- Elektroonikajäätmete ümbertöötlemine Tallinnas OÜs WeeRec. Foto: Siim Palu
E-jäätmed on elektroonikajäätmete lühendnimetus. Maailmas tekib neid hinnanguliselt 50 miljonit tonni aastas. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid ja televiisorid. Teise osa moodustavad suured kodumasinad ning kütte- ja jahutusseadmed.
"Tekkivaist e-jäätmetest taaskasutatakse vaid 20%. See tähendab , et kaduma läheb hulk väärtuslikku materjali, mida saaks uuesti ringlusesse võtta," ütles keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler. "Selleks, et e-jäätmed jõuaks ringlusse, tuleb need õigesse kohta viia. Loodan, et e-jäätmete debüütpäev suurendab inimeste teadlikkust, kuhu kasutuskõlbmatuks muutunud esemed viia," lisas ta.
Just teadlikkuse suurendamiseks käivitas EES-Ringlus kuuajalise e-jäätmete kampaania, kes kutsub inimesi kasutama mobiilirakendust kuhuviia.ee. Seal saab otsida lähimat kohta e-jäätmete äraandmiseks.
EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vetsa sõnul mängivad tarbijad olulist rolli e-jäätmete taasakasutuses. "See saab alguse õigesse kohta ja õigetele isikutele e-jäätmete üleandmisest," märkis ta. "Kasutuks muutunud elektril töötavate asjade, alatest puldiautost ja lõpetades külmkapiga, koht ei ole prügikastis või selle kõrval. Olenevalt suurusest ootavad nad ostukohta või jäätmejaama toimetamist," lisas Vetsa.
E-jäätmetele kehtib tootjavastutus. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte järgi peab tootja tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootja omakorda paneb selle kulu toote hinda, mille maksab kinni tarbija. Viimane tähendab, et rakendub jäätmeseaduse teine oluline põhimõte – saastaja maksab.
Keskkonnainspektsioon kontrollib igal aastal tootjavastutuse süsteemiga mitte liitunud ettevõtteid, tagamaks, et kõik tootjad panustaksid süsteemi toimimisse. Nende kontrollide raames vaadatakse üle kogu tegevusahel, alustades kogumisvõrgustiku piisavusest, lõpetades müügikohas elektroonikajäätmete kogumise kohta jagatava infoga.
Eestis lasti 2016. aastal elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestis müügile 15 865 tonni. Samal aastal koguti e-jäätmeid kokku 9222 tonni. Eestis käideldi 8281 tonni, teistes liikmesriikides 3299 tonni ning väljaspool ELi 1340 tonni meie elektri- ja elektroonikajäätmeid.
120 liikmega EES-Ringlus tegutseb aastast 2005 ja on loodud elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate poolt neil lasuvate tootjavastutuse kohustuste täitmiseks.
Rahvusvahelise e-jäätmete päeva kutsusid ellu rahvusvaheline e-jäätmete tagasivõtusüsteemide ühendus WEEE Forum ja nende 26 liiget. Kaasati umbes 40 organisatsiooni 20 riigis üle maailma.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.