Autor: Indrek Kald • 24. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ITL: järgmine "tiigrihüpe" on reaalajas äri

ITLi juhatuse liige Seth Lackman.
Foto: Silver Raidla
Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) ja e-arve operaatorite ühisprojektiga pandi alus reaalajas äritehinguteks ning astuti samm kogu reaalaja majanduse visiooni elluviimiseks.

ITLi juhatuse liikme Seth Lackmani sõnul on liit reaalaja majanduse visiooniga juba pikka aega tegelenud ning ühisprojekt Internet of Business (IoB) on kindel märk selle jätkusuutlikkusest.

E-arve operaatorid Telema, Omniva, Tieto Estonia, Tieto Finland koos Eesti ja Läti erialaliitudega on ühtse ja avatud konsortsiumina kokku leppinud põhimõtted ja standardid äritehingute info vahendamiseks masinloetaval kujul. Projekti abil võttis Eesti riik kasutusele ühtse Euroopa e-arve standardi ning liitus rahvusvahelise andmevahetusvõrgustikuga PEPPOL. Lisaks loodi võimekus e-arvete edastuskanalina kasutada Eesti X-teed.

"IoB projekt on loonud Eesti ettevõtetele head lähtekohad ülejäänud Euroopaga automatiseeritud arveldusprotsessile üleminekuks," kinnitas Seth Lackman. "Põhjamaad ning Eesti on küll e-arvelduse osas maailmas esirinnas, kuid selle positsiooni säilitamiseks on vaja tempot tõsta," lisas ta.

Lackmani sõnul soovib Euroopa Liit võtta aastaks 2020 kasutusele valdavalt e-arved, mis nõuab Eesti poolt ambitsioonikaid eesmärke. "Just seda reaalaja majanduse visioon kahtlemata on," ütles ITLi juhatuse liige.

Euroopaga samal kursil püsib ka Eesti – ligi 90% riigiasutustest ja kohalikest omavalitsustest on suutelised juba e-arvet vastu võtma. Lähitulevikus peaks jõustuma ka seadus, mille tulemusel on avaliku sektori asutustele võimalik arveid saata vaid masinloetaval e-arve kujul.

Telema arendusjuht Toomas Veersoo tervitas riigi püüdlust andmevahetust ja e-arveldust automatiseerida. Uuringute põhjal on see ligi kuus korda kiirem ning kuni 80% soodsam võrreldes PDF- või paberarvete käsitlemisega.

Veersoo sõnul on Eesti avaliku sektori puhul välja arvutatud, et täielik e-arvetele üleminek võimaldaks riigil säästa ligikaudu 2,5 miljonit eurot aastas. Lisaks ressursisäästlikkusele on lihtsa töö automatiseerimine ka võimalus kasvava tööjõupuudusega võitlemisel.

Järgmises Internet of Business reaalaja majanduse projektis on plaanis haaret laiendada ning kaasata konsortsiumisse ka majandustarkvara pakkujad, et luua Euroopa standardile vastavate e-arvete võimekus raamatupidamistarkvaradesse. Sarnaselt esimesele projektile tehakse ka eelseisvate projektide tulemid ja juhendmaterjalid avalikuks.

Võimalusi piiriüleste arvete saatmiseks saab uurida oma e-arve operaatorilt või mõnelt IoB projekti partnerilt. Lisaks Telemale, Omnivale ja Tietole on PEPPOL ühendus olemas Fitekil, kes on avaldanud soovi ka IoB projekti konsortsiumiga liituda.

"Järjest kasvav partnerite võrgustik näitab, et reaalaja majanduse visioonis nähakse väga suurt perspektiivi, mille elluviimiseks on isegi suured konkurendid valmis seljad kokku panema," tõdes Tieto Estonia äriarendusjuht Kaido Heinsalu.

Projekti Internet of Business kaasrahastati programmi CEF Telecom eInvoicing 2016 raames The Innovation and Networks Executive Agency poolt.

ITLi projektist Internet of Business loe SIIT.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755