Dmitri Kovagin • 3. november 2018
Jaga lugu:

Äripäeva uus veebiplatvorm

Äripäeva digiarenduste juht Dmitri Kovagin.  Foto: Äripäev

Septembri lõpus läks uuele veebiplatvormile üle Äripäeva uudiste veeb www.aripaev.ee ja nüüd järgnes sellele venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti www.dv.ee, kirjutab Äripäeva digiarenduste juht Dmitri Kovagin.

Tegemist on vähemalt neljanda platvormiga Äripäeva ajaloos ja kindlasti ei jää see viimaseks. Tehnoloogia vallas on see asjade loomulik käik, kui tarkvara vananeb (ja vananeb väga kiiresti) ja teatud regulaarsusega tuleb seda kas uuendada või täielikult välja vahetada. Eriti puudutab see väljapoole suunatud veebilahendusi, kus disaini ja UX'i kiiresti muutuvad trendid nõuavad ka tehnoloogia pidevat vormis hoidmist.

Nii juhtus ka Äripäevaga. Platvorm, mida seni kasutasime, oli pärit eelmisest sajandist ja moraalselt väsinud. Väsisid ka kasutajad - toimetajad ja autorid, kes pidid taluma vana süsteemiga kaasnevaid ebamugavusi. Niimoodi kerge surve all sündiski soov leida uus platvorm, millele sai seatud kolm üldist eesmärki:

- pakkuda autoritele ja toimetajale kaasaegset, lihtsat ja mugavat tööriista, mis hoiaks kokku nende aega ja võimaldaks mugavat sisu jagamist erinevate veebide vahel (Äripäeval on kokku 21 uudisveebi),

- lahenduse arhitektuur peab olema paindlik, et oleks lihtne integreerida ja arendada uusi komponente,

- front-end'i tehnoloogia peab võimaldama luua kasutajasõbralikke lahendusi ning innovaatilisi viise sisu presenteerimiseks,

NewsCycle'i Editor   Foto: Dmitri Kovagin

Sellise ülesandepüstitusega alustasime eelmise aasta sügisel arhitektuuri analüüsi. Abiks olid meie kauaaegsed ja ka uued partnerid - Thorgate, Datanor ja Uptime. Nende pakutud visioonid olid üsna sarnased, erinevus oli ainult eelistatud tehnoloogias ja keeles.

Analüüsist koorus välja kindel arusaam, et monoliitset CMS'i (content management system ehk sisuhaldustarkvara), nagu seda oli vana platvorm, me enam ei taha. Selle asemel sai kokku pandud nö decoupled arhitektuur, mida eesti keeles võiks nimetada kihiliseks. Alumine kiht on sisu tootmise ja hoiustamise eest vastutav osa, selle peal on API-de ehk äriloogika kiht ja tipus on juba vahetult veeb ise ehk front-end. Seega front-end ei sõltu kuidagi sellest, kus ja kuidas sisu tekib. See annab vabamad käed tehnoloogia ja/või tarnija valikus ja kõvasti vähendab sõltuvust ühest konkreetsest platvormist ja tarnijast.

Veebiplatvormi arhitektuur  Foto: Dmitri Kovagin

Kui backend'i (vahekihi) ja front-end'i osas oli kõik üsna lihtne – backend'i otsustasime teha PHP's ning front-end'i raamistikukus sai valitud React.js – siis alumise, CMS'i osaga pidi pingutama ja võimalusi otsima. Laual oli mitu varianti - alates seni kasutusel olnud platvormi tarnija NewsCycle'i järgmise põlvkonna platvormist, mida nad olid just lansseerimas kuni Drupalini välja. Sobiv partner sai leitud üsna kiiresti ja võib isegi öelda juhuslikult.

Maid sai uurimas käidud ka Äripäeva emafirma Bonnieri erinevates ettevõtetes. Lõuna-Rootsi ajalehes Sydsvenskan on kasutusel lahendus, mille tuumikuks on Open Content nimeline toode, mida teeb üks väike Rootsi firma Infomaker. Nad on aastaid teinud erinevaid tooteid meediaettevõtele, nii paberlehtede kui ka digiportaalide loomiseks.

Võtsin nendega ühendust, sain väga kiire vastuse (nii väikesed detailid on ka olulised) ja täiesti juhuslikult oli neil järgmisel nädalal klientide üritus Helsingis. Ühesõnaga, kuidagi sujus ja juba veebruaris sõlmisime nendega lepingu. Kõige rohkem võlus nende puhul kiirus ja lähedus kliendile, mis tulenes nende väiksusest. Olles neli aastat olnud kogu maailma hõlmava suure tarkvaratootja klient, harjusime vastupidisega - mikroskoopiline klient formaalses ja bürokraatlikus masinavärgis.

Infomaker'i Writer  Foto: Dmitri Kovagin

Ise otsustasime teha backend'i - keeleks PHP ja arenduspartneriks Uptime, kes aitas meid ka seni kasutusel olnud vana platvormi arendusega.

Front-end'i arendamiseks võtsime pakkumise Eestis üsna tuntud ja eduka Mooncascade'i käest. Nemad alustasid tööga aprillis.

Lisaks arenduspartneritele olid meile abiks CGI Eesti, kelle ülesandeks oli teostada uuele lahendusele turvateste. Ühtegi kriitilist nõrkust nemad ei avastanud.

Ma tänan väga kõiki, kes te edukale tulemusele kaasa aitasite.

Irooniliselt nautisime kihilise arhitektuuri vilju juba enne projekti lõppu. Suvel ostis meie vana platvormi tarnija NewsCycle meie uue CMSi tarnija Infomaker'i. Lugedes põhjendusi, miks nad just Infomaker'i valisid, pidin rahuldusega tunnistama, et need olid täpselt samad põhjendused, miks minu valik langes Infomaker'i kasuks.

Ei saa mainimata jätta ka hosting'ut. Kõige mugavaks alternatiiviks kõikide enda arendatud komponentide majutamiseks tundus AWS ehk Amazon'i pilv. Kõige rohkem kasutame Elastic Beanstalk'i, aga ka API Gateway'd, CloudFront'i ja S3-e.

Projekt on olnud enamjaolt tehniline, sest põhivajadus oli asendada üks lahendus teisega. Visuaalselt jäi Äripäeva veeb enam-vähem samaks. Mõningad kujunduslikud täiendused said siiski meie UX-disaineri tungival soovitusel tehtud ja rohkem on neid nö backlog'is.

Aasta lõpuks saavad uuele platvormile üle viidud kõik ülejäänud Äripäeva veebiportaalid. Tulemas on ka mitu uut.

Äripäeva veebi nägu läbi aastate

Nii nägid välja Äripäeva veebi esilehed erinevatel aastatel  
Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Enimloetud
Aali Lilleorg
Aali LilleorgtoimetajaTel: 505 3172aali@ituudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee