Maksekeskkonna Visa idufirmadele suunatud arenguprogrammi regionaalsesse finaali pääses ka üks Eesti iduettevõte. Võitja selgub detsembri alguses Helsingi festivalil Slush.
- Üleilmne innovatsiooniprogramm Visa Everywhere Initiative sai alguse USAs 2015. aastal. Selles on osalenud pea 4000 idufirmat. Foto: pixabay.com
Üleilmne innovatsiooniprogramm Visa Everywhere Initiative laseb iduettevõtetel lahendada homse päeva väljakutseid maksete ja kaubanduse alal ning pakkuda Visa suurele partnerivõrgustikule visionaarseid lahendusi.
Põhjalat ja Baltimaid hõlmanud regionaalne programm sai 164 avaldust 154-lt idufirmalt. Neli neist ja sealhulgas Paytailor Eestist, valiti Soomes tehnoloogiaüritusel Slush toimuvasse finaali.
Tänavu soovis Visa regioonis tegutsevailt idufirmadelt lahendusi kolmes kategoorias:
Nähtamatud maksed ja IoT. Finalist on Soome idufirma Connax, mis loodi 2015. aastal. Connax arendab tarkvara, mille eesmärgiks on turvalise IoT-ühenduvuse loomine.
E-kaubanduse võimaldamine ja võimendamine. Finalist on Norra tehnoloogiaettevõte Auka, mis loodi 2009. aastal. See võimaldab jaepankadel pakkuda eraisikutest ja kauplejatest klientidele mobiilmaksevõimalusi.
Kaasamine sularahavabas ühiskonnas. Finalistid on 2014. aastal loodud Taani iduettevõte Ernit, mis arendab sularahavaba panka ja aasta vanem Eesti iduettevõte Paytailor – laialdane makselahenduste pakett, mis sisaldab erinevaid maksevõimalusi kauplejaile QR-koodi või NFC abil.
Finaalid leiavad aset Helsingi Slushil 4. detsembril. Žüriisse kuuluvad MobilePay Finland CEO Anniina Heinonen, Visa esindajateks äriarenduse juht Põhjamaades ja Baltikumis Majda Nogo, riski- ja iduettevõtluse kaasatuse juht Anthony Craufurd ja SVP Global Innovation’i esindaja Mark Jamison.
Võitja saab 50 000 euro suuruse rahalise auhinna ning võimaluse teha koostööd suurkorporatsiooniga Visa. Üleilmne innovatsiooniprogramm Visa Everywhere Initiative sai alguse USAs 2015. aastal. Selles on osalenud pea 4000 idufirmat, kellest finaalidesse on jõudnud 215 ja võidupreemia saanud 65.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.