Tammist: riigi IT-projektid vajavad lisaraha

"Majandusministeeriumile on küll kirjade järgi see roll antud, kuid pärast rahastuse eraldamist puuduvad meil reaalsed hoovad IT-projektide suunamiseks," märkis ta riigikogu liikmete arupärimistele vastates.

Minister möönis, et e-riigi poliitika kujundamise ja rakendamise vastutus on liiga hajutatud. "Selge on see, et iga ministeerium peab oma e-teenuseid ise välja arendama, sest nad tunnevad ise oma teenuste olemust kõige paremini. Selles osas Eesti strateegia arendada e-riiki nii-öelda alt üles lahendusena, toimib hästi," ütles Tammist.

Samas tunnistas minister, et riigi IT-arenduste parema järelevalve jaoks vajab majandusministeerium lisaressurssi inimjõu ja töövahendite näol, et riigiasutustele keerulistes projektides vajalikku oskusnõu anda.

"Tugevama koordineerimisega saaksime kiirema ja ühtlasema e-teenuste kvaliteedi arengu ja suurema infosüsteemide toimekindluse. Olen valmis võtma suurema vastutuse ja korraldama töö ümber ka uues valitsuskoalitsioonis," sõnas Tammist eile riigikogus.

Rene Tammist vastas eile riigikogu liikmete arupärimisele e-riigi teemal. Muuhulgas küsiti nii e-riigi poliitikakujundamise kui ka e-teenuste arendamise kohta.

"Olen korduvalt rõhutanud, et riiklike e-teenuste kasutajakogemus peab paranema," sõnas Tammist. "E-teenuste kasutajakogemuse parandamiseks tuleb teha rohkem koostööd erasektoriga ja õppida nende parimatest praktikatest. Riigil ei ole vaja hakata ise jalgratast leiutama, vaid töötada uuenduste kasutuselevõtul koos teiste kogenud tegijatega."

Riiklike e-teenuseid uuendatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ennekõike sündmusteenustele üle minekuga. Sündmusteenuste põhimõte on lihtne: kõik riiklik e-teenused koondatakse inimeste elusündmuste järgi automaatselt käivituvateks ahelateks. Näiteks lapse sünni korral saab anda lapsele automaatselt ravikindlustus, saata lapsevanemale e-kirja vastsündinu nime teatamiseks ja anda vajalikku infot muude tegevuste kohta.

Ministri sõnul arenevad uued tehnoloogiad nii kiiresti, et e-riik vajab pidevat arendust. "Eesti e-riik ei saa kunagi päris valmis. Meil on vaja pidevalt kaasajastada oma süsteeme ja ennetada küberohte, olgu tegu ID-kaardi, rahvastikuregistri toimekindluse või muuga. Kui oleme teatud kaasajastused valmis saanud, ootavad juba ukse taga uued lahendused teistes valdkondades," ütles Tammist.

Uudseid lahendusi toob nii valitsuse plaan võtta riigisektoris kasutusele tehisintellekti lahendusi kui ka meie e-riigi arendamine platvormiks, mille abil saavad ettevõtjad kasutada oma toodete või teenuste pakkumiseks.

Majandusministeerium koordineerib riigi infosüsteemide ja e-teenuste arendamist üleriiklikult. Konkreetseid arendusi algatavad ja teostavad eri teenuste eest vastutavad asutused ise.