Teaduse raha sõltub paljudest teguritest

Mullu 19. detsembril allkirjastasid erakonnad, teadlased ja ettevõtjad teadusleppe. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine avalikust sektorist peab tõusma ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP).

Peaminister märkis, et teaduskulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis sõltub nii statistilistest detailidest kui ka majanduskasvust tervikuna. Kui majandus kasvab prognoosist kiiremini, langeb teaduse rahastamise osakaal SKPs ja on palju rahulolematust. Kui aga SKP peaks langema, kasvab teaduse rahastamise osakaal ilma, et teadlastel rohkem raha oleks.

Lisaks korrigeeritakse statistikat, sealhulgas SKP kasvu, metoodiliste täpsustuste käigus veel mitu aastat tagant järele. "See kõik teeb ühe protsendi saavutamise tänamatult sõltuvaks paljudest teguritest. See ei ole aga minu jaoks vabandus. Kindlasti pean vajalikuks teaduse rahastamise jätkuvat kasvu, nagu oleme kõigi erakondade, teadlaste ja ettevõtjatega kokku leppinud," kinnitas Ratas.

"Sellise eesmärgi saavutamine eeldab ühiskonna kõigi osaliste panust," ütles Ratas. Tema sõnul on rahasummast olulisemad muutused, milleks valmisolekut poliitikud, teaduskogukond ja ettevõtjad leppega kinnitasid.

"On selge, et ettevõtjate ja teadlaste koostöö parandamiseks ei piisa ainult lisaraha andmisest. Teadlased lubasid eelisarendada Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi ning ettevõtjate esindajad teha enam koostööd teadlaste ja teadusasutustega," selgitas peaminister.

Riigi eelarvestrateegia 2019–22 rahastamiskavas nähakse ette lisavahendeid kõrgharidusele ja teadus- ja arendustegevusele haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas kokku mahus 60,4 miljonit eurot.

2019. aasta riigieelarves on kavandatud teadus- ja arendustegevusele 220,2 miljonit eurot. Aastatel 2016 ja 2017 oli vastav summa 175 miljonit ning 2018. aastal 206,2 miljonit. „Jah, me pole suutnud käia ühte sammu kiire majanduskasvuga, kuid hüpe on olnud märgatav ja ilmestab meie valikut investeerida tulevikku,“ nentis peaminister.

Ratas tõi oma ettekandes välja senise teadus- ja arendustegevuse erinevad aspektid. Tema hinnangul on Eesti majandusel ja riigil tervikuna on läinud taasiseseisvumisest alates kahtlemata hästi.

"Siiski on oluline jätkata majanduse teadus- ja teadmusmahukuse suurendamise kursil. Me ei saa leppida ettevõtete tootlikkuse aeglase kasvu ega Eesti positsiooni halvenemisega Euroopa innovatsiooniliidu tulemustabelis. Me oleme kukkunud 13. kohalt 2015. aastal 15. kohale 2017. aastal," ütles Ratas. Ta toonitas, et sihteesmärk aastaks 2020 on 10. koht.