Autor: Liis Amor • 17. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eks Eesti digikuvand aitab ICOde arvukusele kindlasti kaasa,“ põhjendas Triniti partner Karmen Turk krüptomüntide esmaemissioonide populaarsust Äripeäva raadio saates „Triniti eetris“. „E-residentsus, meie ärikeskkond, mis lubab luua ettevõtte minutitega ja juhtida ettevõtet ilma kohale sõitmata – need on asjad, mis muudavad meie ärikeskkonna välismaalasele piisavalt selgeks ja lihtsaks.“

Triniti vandeadvokaat Katri Tomson tõi siiski välja, et kuigi ICOd on Eestis populaarsed ning neid saab põhimõtteliselt igaüks teha, pole eestlased nendega veel märkimisväärseid summasid kokku ajanud. „Suurtest summadest ehk miljarditest pole võimalik rääkida, nende maht jääb alla 100 miljoni euro,“ sekundeeris talle Triniti advokaat Maarja Pild.

Krüptovaldkond on Triniti advokaat Maarja Pildi sõnul võrreldes näiteks väärtpaberite ja teiste investeerimisvaldkondadega vähem reguleeritud ning see tähendab ka suuremaid riske. „Riigid muretsevad, et petturluse oht on suur ja eks see ole ka natuke tõestust saanud,“ nentis ta. „Tihti selgub, et seoses ICOga on tehtud suur kampaania, kuid inimene jääb lõpuks tühjade kätega.“

Erinevatest riskidest loe pikemalt Äripäevast.

Kuula saadet SIIT.