Autor: Indrek Kald • 21. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul oli ideekonkursi eesmärk kaasata avalikkust arutelusse, kuidas saaks tehisintellekti rakendamisega Eesti majanduse tootlikkust ja e-teenuseid uuele tasemele viia.

"Nii võiduideed, aga ka mitmed teised välja pakutud lahendused aitavad meil viia Eesti e-riigi teenuseid krattide abil uuele tasemele. Tahame olla tehisintellekti kasutuselevõtus esirinnas ja see tähendab nii krattide arendamist kui ka õigusliku raamistiku loomist, mis peaks silmas privaatsuse ja eetilisuse küsimusi, mida tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul läbi mõelda," selgitas ta.

Avaliku sektori ideede seast tunnistati parimaks Priit Tinitsa kratt, mille eesmärk on hinnata ettevõtete maksejõuetust ja käivitada maksejõuetusmenetlus. Tinitsa sõnul saaks efektiivne kratt lühendada täna protsessile kuluvat aega vähemalt poole võrra. Selle käigus väheneksid pettuste riskid ja suureneksid väljamaksed võlausaldajatele. Samuti oleks efektiivne ja kiire maksejõuetusmenetlus atraktiivseks argumendiks ka investoritele, kes Eestisse ettevõtet luua soovivad.

Olukorras, kus Eestis on võimalik täna ülikiirelt asutada ettevõtteid, kestab ettevõtte likvideerimine keskmiselt 3 aastat, samas kui Soomes 0,9 ja Iirimaal 0,4 aastat. Küll aga on Eesti avaliku sektori käsutuses maailma mastaabis unikaalne äriregistri andmebaas ning maksuameti poolt kogutav info, mis teeksid ennustustöö krati jaoks üsna lihtsaks.

Teise võiduidee autor on Vootele Veldre, kelle poolt välja pakutud krati ülesandeks on kaasajastada ajutise töövõimetuspuhkuse vormistamise süsteemi. See võimaldab arstidel prognoosida paremini töövõimetuse kestvust ning hinnata töötaja võimekust kodus osaliselt tööd teha. Samuti saab tööandja kohe pärast töötaja haigestumist teada, kui kaua ta tõenäoliselt töölt eemal on, kas ta võib osaliselt kodus tööd teha ning planeerida paremini töötaja asendamist.

Veldre idees täpsemalt kirjeldatud muudatuste juurutamine võiks luua olulist väärtust nii tööandjatele, arstidele ning elanikkonnale. Idee autori arvutuste kohaselt tähendaks osalise ajutise töövõimetuse kehtestamine tööandjate ja haigekassa jaoks ligi 20–30 miljoni eurolist säästu hüvitiste maksmiselt.

Parimate ideede esitajaid tunnustatakse kutsetega sügisel toimuvale rahvusvahelisele konverentsile Tallinn Digital Summit 2019. Parimaks kuulutatud ideed võetakse pärast analüüsimist ja tehnilist täpsustamist töösse ning viiakse ellu, teatasid ideekonkursi korraldanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigikantselei.

Konkursile laekus kümnete põnevate ideede seas veel näiteks ettepanek krati loomiseks, mis aitab prognoosida elektrivõrkude ja teede hooldust reaalajas põhjalike ilmaandmete ja varasema häirete süvaanalüüsi abil. Samuti pakuti välja kratte, mis tuvastaksid satelliitpiltide abil metsaraiet, ennetaksid poevarguseid kehakeele analüüsi abil või aitaksid lastel valida elukutset lapse õppemustrite ja võimekustestide analüüsimisega. Suur osa pakutud ideedest olid seotud transpordi- ja liikluskorraldusega.

Krattide ideekorje on osa projektist, mille raames on riik kutsunud kokku oma asutuste ja erasektori esindajate ekspertrühma. Rühma ülesandeks on töötada välja maikuuks ettepanekud selle kohta, millistel aladel oleks krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu toetada. Sealjuures töötatakse välja krattide kasutamisega seotud ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada õigusselgus ja vajalik ohutus.