• 22.02.19, 20:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kus hoida ärikriitilist infot?

Hübriidandmekeskuste põhimõtetest ja valikukriteeriumitest kirjutab ATEA süsteemiinsener Iljas Muzaffarov.
Kus hoida ärikriitilist infot?
Kujutagem ette, et ründe tagajärjel ettevõtte andmed krüpteeritakse. See tähendab, et tavapärane töö on päeva või kaks tugevalt häiritud, mis omakorda väljendub selgelt ettevõtte kasuminumbris. Kui IT-taristu halduses on kasutusel traditsiooniline andmekeskuse tehnoloogia, võib olenevalt kahjust võtta andmete taastamine kuni paar päeva. Uued tehnoloogiad võimaldavad sama töö teha ära aga paari minutiga. Kiirus, paindlikkus ja kuluefektiivsus andmehalduses on põhjus, miks paljud ettevõtted on oma IT-taristus kasutusele võtnud hübdriidandmekeskused ehk hyperconverged infrastructure (HCI) tehnoloogia.
HCI on universaalne andmekeskuse lahendus, mis on IT-maastikule toodud ligi 10 aastat tagasi. Selle aja jooksul on süsteemi pidevalt arendatud ning tänaseks on oma HCI lahendusega väljas kõik suurimad IT tegijad – HPE SimpliVity, Cisco HyperFlex, DellEMC VxRail ja Nutanix. Nii võib väita, et tulevik on HCI päralt.
Traditsiooniline vs hübdriidandmekeskus
Kui traditsioonilises andmekeskuses toimub andmete varundamine, taastamine ja võrguhaldus eraldi seadmete abil, siis HCI lahenduses on need kõik koos. Lihtsamalt öeldes - kui enne oli serveriruumis 10 erinevat seadet, siis nüüd on neid vaid kolm. See tähendab olulist kokkuhoidu serveriruumi pinnalt, elektrilt ja jahutuselt.
Kogu lahenduse haldus toimub samuti ühest keskkonnast, mistõttu on eraldi võrgu-, serveri ja andmemassiivide spetsialisti asemel vaja vaid üht inimest. See tähendab kokkuhoidu tööjõukuludes olukorras, kus häid IT-spetsialiste on turult raske värvata. HCI lahenduse puhul piisab tegelikult ka ainult seadmest, kuna süsteem on nii autonoomne, et minimaalselt IT-halduse saab vajadusel teenusena sisse osta.
Tänu ühele seadmele muutub ettevõtte IT-taristu haldus tunduvalt lihtsamaks ja paindlikumaks. Kui traditsioonilise lahenduse puhul oli vaja eraldiseisvaid seadmeid välja vahetada või mahu puudujäägi tõttu juurde osta, siis HCI puhul saab olemasolevat keskkonda vastavalt vajadusele laiendada mahu või jõudluse osas. See võimaldab ka oluliselt paremini planeerida süsteemi arendamise kulusid. Vältida saab olukorda, kus erinevad seadmed kas versiooniuuenduste või nende erineva vanusevahe tõttu ei ühildu, sest uuendamine ja kaasajastamine toimub ühtselt.
Kaasaegsele lahendusele üleminek nõuab mõtteviisi muutust
Valikut HCI või traditsioonilise andmekeskuse vahel saab võrrelda küsimusega, kas majutada oma ärikriitilist infot pilves või lokaalses andmekeskuses.
Mõtteviisi muutus kerkib esile just suurettevõtetes, kus kogu IT-taristu, alates meeskonnast kuni seadmeteni, on üles ehitatud traditsioonilisest andmekeskusest lähtuvalt. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt võib juurutusprotsessis kaasa tuua ebamugavusi - esialgset suuremat investeeringut seadmetele, vanade ja uute seadmete paralleelset haldust ning meeskonna funktsioonide ümberkorraldamist. Pikemas perspektiivis õigustavad muudatused end kuluefektiivsuse ja mugavuse seisukohast.
Kui väiksem ettevõte on jõudnud etappi, kus ettevõtte tegevusest tekkiv info maht on kasvanud tasemeni, kus selle halduseks on vaja juba professionaalset lähenemist, siis tuleks andmekeskuse valimisel mõelda, mis on ettevõtte tegevusvaldkond. Teisisõnu - kui suur on ettevõtte andmete maht ja kui väärtuslik on see äriliste eesmärkide täitmise kohapealt? Samuti võiks mõelda, missugune on kasvuplaan. Kui tegemist on ettevõttega, millel on plaanis aastate jooksul kiiresti kasvada, siis ettevaatavalt võiks investeerida uudsesse tehnoloogiasse, mida saab vastavalt äri vajadustele lihtsalt kohandada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele