• 04.03.19, 08:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti digiriigi eksportimiseks soovitakse luua fond

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist soovib luua Eestisse rahvusvaheline Digiriigi fondi, mille kaudu rahastada Eesti e-riigi lahenduste eksporti 50 erinevasse riiki.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.
  • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Foto: Andras Kralla
Rahvusvahelisse Digiriigi sihtfondi saavad panustada nii riikide valitsused kui ettevõtted üle maailma. Eesti riigil tuleks esimese sammuna panustada 350 000 eurot fondi käivitamiseks. Lisaks oleks riigil vaja panustada 5 miljonit eurot fondi seemneinvesteeringuks.
Digitaalsete tehnoloogiate abil on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul võimalik parandada kehvemal järjel riikide eluolu. „Riigiaparaadi töös digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt aitab nii raha säästa kui teha andmepõhiselt paremaid otsuseid kodanike elujärje parandamiseks. Eestit külastab igapäevaselt delegatsioone kogu maailmast, kes on huvitatud meie digilahenduste kasutamisest. Paljude huviliste riikidega on reaalne koostöö jäänud aga rahanappuse taha. Samuti ei ole võimalik Eesti riigil üksinda neid valitsusi aidata,“ rääkis minister rahvusvahelise fondi loomise ideest.
„Maailmas on juba olemas doonororganisatsioone, kes rahastavad digiriikluse ülesehitamist mingil määral. Kuid nende rahastamistingimused on sageli äärmiselt keerulised ja ajamahukad. Soovime luua fondi Eestisse, et suudaksime e-riigi lahendusi eksportida sama kiiresti kui nad arenevad,“ sõnas Tammist.
Digiriigi sihtfond on plaanis asutada 2020. aastal avaliku ja erasektori koostöös ning selle peakorterit kavandatakse Tallinnasse. Fondiga saaks rahastada nii lühikesi ja kiireloomulisi digiriigi võimekuse tõstmise algatusi, aga ka pikemaid arenguprogramme.
Rahastuse saamise eelduseks on ministri sõnul sihtriigi omafinantseering, mille suurus sõltuvad riigi majanduslikust arengutasemest. Rahastamisotsus tuleks rahvusvahelise kogemusega ekspertpaneelist.
Fondi käivitamiskuluks on Eesti riigi poolt hinnatud 350 000 eurot. „Ühtlasi tuleb Eestil teha seemneinvesteering, mille suuruseks on arvestatud 5 miljonit eurot, et ärgitada teiste riikide panustamist,“ lisas Tammist.
Eesti valitsuse eksperdid ja kodumaised ettevõtted on nõustanud ja teinud arendustööd üle saja erineva riigiga, alates külastustest lõpetades konkreetsete digilahenduste väljatöötamiseni. Eesti huvides on võimaldada sarnastele tegevustele võimendust, et panustada digiühiskonna arengusse kogu maailmas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.09.24, 15:53
KPMG ekspert: kõige kiiremini tasub ära rutiine automatiseeriv AI-rakendus
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele