Indrek Kald • 20 märts 2019

ELi kaitserahast läheb suur osa IKTsse

Euroopa Komisjon kinnitas eile ühiste kaitsetööstusprojektide kaasrahastamise sel ja järgmisel aastal kogusummas kuni 500 miljonit eurot. Suur osa sellest läheb tehnoloogiavaldkonna arendamiseks.

Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.  Foto: Pietro Naj-Oleari

Euroopa Kaitsefondist, mis hakkab täies mahus toimima 2021. aastal, toetatakse uuendusliku ja konkurentsivõimelise kaitsealase tööstusbaasi kujundamist ning aidatakse suurendada ELi strateegilist sõltumatust. Fondi kahe eelkäija kaudu püüab komisjon muuta ELi eelarvevahendite abil tehtava kaitsekoostöö tõeluseks juba praegu.

Liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavat meedet rakendatakse juba kolmandat aastat ning tänaste otsustega annab komisjon hoogu esimestele ühistele kaitsetööstusprojektidele Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi raames.

Eelkõige keskendutakse droonitehnoloogia, satelliitside, varajase hoiatamise süsteemide, intellektitehnika, küberkaitse ja mereseire valdkonnale.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav komisjoni asepresident Jyrki Katainen kinnitas, et kaitsekoostöö on ainus viis pakkuda eurooplastele üha ebastabiilsemaks muutuvas maailmas kaitset.

"Anname sellesse oma panuse – peagi hakatakse rakendama esimesi ühisprojekte. Euroopa kaitsekoostöö toimib. Seniste edukate kogemuste põhjal suurendame Euroopa Kaitsefondi vahendeid, et fond saaks hakata 2021. aastal täies mahus toimima," lisas ta.

Euroopa Komisjon avaldab lähipäevil üheksa konkursikutset käesolevaks aastaks. Hiljem avaldatakse veel 12 konkursikutset järgmiseks aastaks. Projektikonkursid korraldatakse kõikides prioriteetsetes sektorites – õhk, maismaa, meri, küberneetika ja kosmos:

ovõimaldavad operatsioonid, kaitse ning sõjaliste jõudude liikuvus: 80 miljonit eurot keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu avastamise võimekuse või droonitõrjesüsteemide arendamiseks;

oluure, turvatud side ja küberneetika: 182 miljonit eurot küberolukorrateadlikkuse ja küberkaitse, kosmose olukorrast ülevaate saamise ja varajase hoiatamise võimekuse või mereseire võimekuse arendamiseks;

otipptasemel operatsioonide korraldamise võime: 71 miljonit eurot järgmise põlvkonna maapealsete täpsusrünnakute ning maismaa- ja õhulahingute korraldamise võime ning tulevaste mereväesüsteemide võimekuse arendamiseks või täiendamiseks;

ouuenduslik kaitsetehnoloogia ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd): 27 miljonit eurot intellektitehnika, virtuaalreaalsuse ja kübertehnoloogia lahenduste väljatöötamise ning VKEde toetamiseks.

Lisaks on tehtud ettepanek sõlmida otselepingud kahe projekti kohta: sada miljonit eurot projekti Eurodrone arendamise toetamiseks ja 37 miljonit eurot Euroopa turvalise tarkvarapõhise raadio (ESSOR) koostalitlusvõimelise ja turvalise militaarside toetamiseks.

Selle aasta tööprogrammis on 25 miljonit eurot ette nähtud teadusuuringute toetamiseks elektromagnetlainete spektri üle domineerimise ja tulevase murrangulise kaitsetehnoloogia valdkonnas. Neid kahte valdkonda peetakse eriti oluliseks Euroopa tehnoloogialase juhtrolli ja sõltumatuse säilitamiseks pikemas perspektiivis.

Komisjon on juba rahastanud viit kaitseuuringute projekti, sealhulgas 35 miljoni euroga projekti "Ocean2020" mereseiremissioonide toetamiseks. Praegu valmistatakse ette järgmise kolme projekti rahastamise lepinguid.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150