"Milleks otsustati piirata innovaatiliste teenuste loomise ja pakkumise konkurentsi ja väljastada ainult kolm luba 5G sageduse kasutamiseks, on tänaseni suur küsimärk," märkis ta. Põldsammi kinnitusel takistab selline lähenemine 5G teenuste arendust ja kättesaadavust Eestis.
Eestis on kolm suurt rahvusvahelistele kontsernidele kuuluvat telekomioperaatorit Telia, Elisa ja Tele2, mis kindlasti kandideerivad 5G konkursil.
Kui kohtus raadiosagedusplaani muutmise vaidlustamine edukaks osutub, võib Põldsammi kinnitusel selguda, et riik on 5G sagedused valedel alustel välja jaganud, ettevõtete investeeringud osutuvad asjatuteks ning võivad kaasa tuua kahjunõuded.
"Teine negatiivne stsenaarium on, et kohtuvaidluse tõttu ei hakka konkursi võitjad veel aastaid 5G teenuseid arendama, sest riskid on liiga suured," lisas ta.
5G võrk on eeskätt vajalik tööstustele ja ettevõtetele mõeldud uue põlvkonna teenuste jaoks, mis vajavad reaalajas reageerivaid ja ülikõrge sidekindlusega võrke, näiteks isesõitvad sõidukid, droonid, tööstusrobotid, asjade internet ja kaugmeditsiin.
"Oleme juba aastast 2016 tegelenud uue põlvkonna teenuste ja lahenduste arendamisega, mida paljud meie kliendid juba kasutavad ning paljud nendest hakkavad vajama 5G-võrgutehnoloogiat," rääkis Põldsamm.
Tema sõnul peaks riik väljastama 5G sageduse kasutamiseks neli või viis luba, et kõik soovijad saaksid 5G teenuseid arendada. Kohalikku 5G sagedusluba võivad vajada ka tööstus-, transpordi- ja meditsiinisektori ettevõtted ja asutused privaatvõrkude rajamiseks, kuna ei saa kasutada sideoperaatori avaliku võrgu teenuseid ülikõrge sidekindluse vajaduse tõttu.
"5G raadiovõrgu tehnoloogial põhinevate teenuste kättesaadavus mõjutab riigi majanduse käekäiku ja elanike heaolu. Eduka digiühiskonnana peaksime Eestis olema 5G teenuste arenduses teerajajad. Riigi poolt oleks väga lühinägelik eelistada vaid suuri mobiilsideoperaatoreid, kes ei ole täna teinud märkimisväärseid pingutusi 5G teenuste arendamiseks," sõnas Põldsamm.