Indrek Kald • 22 märts 2019

Sikkut: Levikom taganes kokkuleppest

Esialgu nõustus sideettevõte Levikom vabastama neile eraldatud sagedusala tänavu aprilli lõpuks, ent hiljem taganes kokkuleppest, kommenteeris majandusministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkut.

Majandusministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkut.  Foto: Andras Kralla

Toomas Peegi ja Peep Põldsammi juhitav Levikom teatas eile, et veebruaris väljakuulutatud 5G sageduslubade konkursi aluseks olev raadiosagedusplaan on oktoobris lõpust nende poolt kohtus vaidlustatud, kuid sellest hoolimata kuulutas riik 5G konkursi välja.

5G sageduslubade väljaandmine riigi poolt on Siim Sikkuti sõnul toimunud samamoodi nagu oli eelmise põlvkonna 4G võrgu jaoks. "5G sageduslubade jaotus arvestab kolme peamist tegurit: sagedusala peab olema piisavalt suur uute teenuste pakkumiseks, tuleb tagada Eesti kaitseväe seadmete häirevaba töö ja võtta arvesse Venemaa poolt seatud piirangud," rääkis ta.

Sikkuti kinnitusel on Eesti üks esimesi Euroopa Liidu riike, kes soovib anda välja järgmise põlvkonna ehk 5G võrgu sagedusload. Levikomi väide, et ülejäänud Euroopa on kasutanud 5G sageduslubade väljaandmisel teistsugust loogikat, ei vasta tema sõnul tõele, kuna enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole 5G konkurssi veel läbi viidudki.

"Samasuguste tingimustega nagu Eestis ehk kolme sagedusloaga, viis oma konkursi läbi ka Soome, kes peab samuti arvestama Venemaa piirangutega," märkis Sikkut.

Teine 5G konkursi praegu läbi viiv riik Saksamaa plaanib aga anda igale sideettevõtjale võimaluse osta palju väikesi sagedusvahemikke, et nad saaksid ise komplekteerida endale 5G tehnoloogia jaoks piisavalt suure vahemiku.

"Oksjoni korraldamine väikeste vahemike peale tõstab oluliselt sagedusloa hinda, mille tulemusel võivad sagedused koonduda paari suurema sideettevõtja kätte, kellel on rohkem raha. Lisaks sellele, kui ettevõtjad kulutavad sageduslubade peale rohkem, on see tarbija jaoks kahjulik, kuna tema jaoks teenuste hinnad kallinevad. Seetõttu otsustas Eesti mitte kasutada Saksamaa mudelit," selgitas Sikkut.

Levikomi väide, et nad said sagedusala ümberplaneerimisest teada juhuslikult, on Sikkuti sõnul ekslik. "Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ning Levikom kohtusid sagedusala ümberplaneerimise teemal ja saavutasid kirjaliku kokkuleppe, et nad vabastavad ala kasutusest hiljemalt 30.04.2019. Hiljem Levikom taganes sellest kokkuleppest," selgitas asekantsler.

Riik muutis Eesti raadiosagedusplaani ja andis Levikomile võimaluse kaks aastat selles sagedusalas olemasolevatel tingimustel edasi toimetada (kuni 31.01.2021). See on kooskõlas elektroonilise side seaduse § 10 lõikega 3, kirjeldas Siim Sikkut.

Teised sideoperaatorid on tema sõnul oma kasutuses olnud sagedused juba vabastanud, et riik saaks välja anda 5G arendamiseks vajalikud sagedusload. "Ükski sagedus ei kuulu püsivalt erafirmale, tegemist on riikliku ressursiga, mida saavad sideettevõtjad kasutada kokkulepitud tasu eest kindlaks perioodiks," märkis Sikkut.

"5G võrku kasutavate teenuste pakkumiseks tuleb esiteks riigil anda välja ettevõtetele sagedusload, ettevõtjal arendada miljoneid maksev sidetaristu ning seejärel on võimalik alustada 5G võrku kasutavate teenuste arendamisega. 5G võrku arendav ettevõte peab olema valmis tegema aastate vältel suuri investeeringuid. Mitmed Eesti sideettevõtjad on juba alustanud 5G pilootidega (koostöö TalTechiga, Tallinkiga jne) ning on kinnitanud oma huvi tuua 5G tehnoloogia turule, Levikomi nende seas ei ole," selgitas ta.

5G võrgu arendamine on Sikkuti kinnitusel äriliselt atraktiivne võimalus sideettevõtjatele ning seda kogu maailmas. Uut võrku saab kasutada hiiglaslike andmemassiivide ülikiireks edastuseks, olgu selleks info, mida kogub sensorite kaudu isejuhtiv auto end ümbritseva keskkonna kohta või terve tööstuspargi seadmete andmed.

Senise 4G puhul on andmeedastuskiirus kuni 100 Mb/s, 5G puhul on see kuni 20 Gb/s, seega 200 korda kiirem.

Mullu 1. aprillil algatasid tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ning majandusministeerium avaliku arutelu 3400–3800 MHz sagedusala tuleviku kasutuse kohta, mille eesmärgiks oli saada antud sagedusalast huvitatud ja seda kasutavatelt sideettevõtjatelt ja muudelt huvigruppidelt tagasisidet, kuidas planeerida sagedusala kasutus.

Konsultatsioonist võttis teiste hulgas osa ka Levikom Eesti OÜ. Seejärel toimusid suvel mitmed nõupidamised nii MKMis kui ka TTJAs, kus osalesid samad sideettevõtjad, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu, Telia, Elisa, Tele2 ja Levikomi esindajad.

Avaliku arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et 5G tehnoloogiate rakendamiseks on vajalik suuremate sagedusplokkide olemasolu, kinnitas Siim Sikkut.

Sagedusala planeerimisel ei ole sideettevõtjate soovid tema sõnul ainsad. "Kolme kasutusloa väljastamise põhjuseks oli lisaks tehnoloogiale piisava mahu võimaldamise ka kaitseväele puhvertsooni andmine ja teistest riikidest lähtuvad piirangud. Mitmed Venemaa poolt kasutatavad raadiosüsteemid omavad juba rahvusvahelist kaitset vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu eeskirjadele ning Eesti peab sellega arvestama," märkis Sikkut.

Seega jõuti tema sõnul arusaamisele, et sagedusala tuleb jagada kolmeks plokiks sagedusalas 3410–3600 MHz ja kolmeks plokiks sagedusalas 3600–3800 MHz.

"Sellise lahenduse juures on kõik kolm sagedusluba võimalikult võrdsed, sisaldades nii reaalselt kasutatavaid sagedusi, kui ka Venemaa poolsete piirangutega sagedusi. Selline jaotus ei anna ühelegi sagedusloa võitnud isikule liigset konkurentsieelist ega sea kedagi oluliselt kehvemasse olukorda. See tähendab, et kolm konkursi võitjat saavad hakata looma 5G võrku sagedusalas 3410–3600 MHz koheselt pärast konkursi võitmist ning sagedusalas 3600–3800 MHz on teatud tingimustel võimalik kasutada sagedusi siseruumides ilma naaberriikidega (Venemaa) koordineerimata," selgitas Siim Sikkut.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150
Mari Sarapuu
Mari SarapuuKonverentside programmijuhtTel: 667 0251