Autor: Indrek Kald • 25. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööportaal CVKeskus.ee küsitles karjäärimessidel Intellektika ja Võti Tulevikku ligi tuhandet noort ning uuris, mis tingimustel on nad valmis tööle minema. Üllatusena selgus, et vaatamata tööturul levinud arusaamale, ei olegi idufirma kultuur ja kontorivaba tööelu peamised märksõnad, millega järgi noor endale tulevast tööandjat valib.

"Uute põlvkondade sisenemine tööturule on muutmas küll töö tegemise viise, kuid värskest uuringust selgus, et ootused tööandjale kattuvad suures osas vanemate põlvkondade omadega – palganumber on ka noorte jaoks kõige määravam tegur töökoha valikul," kommenteeris CVKeskus.ee Baltimaade kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

"Noored soovivad teenida palka, mis tagab hea elukvaliteedi, teha tööd, mis neid kõnetab ja veeta oma töötunde toredas kollektiivis," lisas ta.

88% noortest pidasid head töötasu kõige olulisemaks teguriks oma esimese täistööajaga töökoha valikul. Palganumber oli noortel tööandja valikul koguni kaks korda olulisem kui võimalus töötada kodukontorist. Palganumbrile järgnes töö sisu ehk noored ootavad, et töö neid kõnetaks, oleks huvitav ja väljakutseid pakkuv. Kolmas kõige levinum tegur oma tulevase tööandja valikul on tore ja hooliv meeskond – 80% noortest leidsid, et hea meeskonnata nad tööle ei läheks.

Uuringust selgus ka tõsiasi, et noored eeldavad küll töö- ja eraelu vahelist tasakaalu, kuid sinisilmselt ei oodata fikseerimata tööaega või tööd vaid kodukontorist. Teisalt tuleb aga välja tuua, et paindlik töö oli töökoha valikul oluline tegur pisut alla poolte vastanutel. Seega kuigi kodukontori võimalus ei ole esmatähtis, on paindlik tööaeg noori kõnetav tegur, mis võib tõsta rahulolu ja pikendada seeläbi tööstaaži ühe tööandja juures.

Lisaks tõid 76% noortest olulise tegurina välja ka juhtimiskvaliteedi ­– oodatakse, et juht oleks õiglane ja motiveeriv.

Kõigest 14% noortest sooviksid, et nende esimene tööandja oleks mõni kiiresti arenev idufirma. Lisaks pelgavad noored oma esimese töökohana vastutusrikast tööd – pigem ei soovi nad vastutada suurte asjade eest. Ka võimalus töötada rahvusvahelises meeskonnas ei olnud noortele esmatähtis, mida pidas tööandja valikuil oluliseks vaid ligi veerand vastanuist.

Noorte palgaootus on olnud varemgi teravalt teemaks. Värskest uuringust tuleb välja, et pilt on siin kirju, eriti kui võrrelda noormeeste ja neidude ootuste erinevusi. Meenutame, et mullu oli keskmine brutopalk Eestis 1310 eurot.

Sellest väiksema töötasuga oleks küsitluse alusel nõus tööle minema pisut alla poole (44%) vastanud noortest. Keskmisele palgale lähedast tasu soovib saada 21% noortest ja rohkem kui kolmandik tahaks saada kõrgemat töötasu. Enam kui kümnendik (14%) vastanuist tahab teenida juba oma esimesel täistööajaga töökohal enam kui 2000-eurost brutopalka.

Palgaootuste osas on noorte meeste ja naiste ootuste vahel suur lõhe. Kui 27% naistest ootavad esimeselt täistööajaga ametikohalt vähemalt 1000eurost brutopalka, siis noormeestest lepiks taolise palgaga vaid 13%. Lisaks sooviks iga viies noormees esimesel täistööajaga kohal teenida koguni 2000eurost brutopalka – naiste seas oli nii ambitsioonika palgaootusega vastajaid 9%.