Autor: Indrek Kald • 26. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kuigi kohalikud rõivafirmad räägivad ärimudeli muutmisest, siis on see tegelikult ikkagi pigem samaks jäänud. Ikka rõhutakse sellele, et kusagil toodetakse ja poodides müüakse. Aga miks peaks tarbija astuma kaubanduskeskuses viie identse poe kõrval sisse just Baltmani või Sangari poodi," küsis Oad.

Head põhjust tema sõnul pole ja siit mured algavadki. "Mis on see, millega Baltika brändid või Sangar selgelt eristuvad? Meie rõivaettevõtetel on tarvis leida see niiöelda une pealt selge eristumise moment," ütles Oad.

Nii Baltika kui ka Sangari positsioneering on tema sõnul olnud pigem elitaarne – saad uhke rõiva. "Samas on tegu siiski masstoodangu, mitte rätsepatööga. Eestis ongi õmblemine kallis, samas maailmas on väga arenenud rätsepatöötraditsioonidega riike, kus tööjõud on täna Eestist kordades odavam," selgitas ettevõtluskõrgkooli Mainor juht.

Tema kinnitusel võiks Eesti firmad võiks võtta rätsepatöö-rõivaäris vahendaja, platvormipakkuja ja kvaliteedikontrollija rolli, viies kokku lääne kliendid areneva maailma teenusepakkujatega.

"Suhtlus kliendi ja rätsepa vahel, mis veel kakskümmend aastat tagasi pidi olude sunnil toimuma näost näkku, on täna digilahenduste abil võimalik ka tuhandete kilomeetrite tagant. Oleks loogiline, et just Eesti ettevõtted ehitavad klientide ja rätsepate vahele nutika digitaalse silla, mis järgib ka õiglase kaubanduse väärtusi. Mõneti sarnaselt sellele, nagu Taxify ehk Bolt on teinud personaalse transpordi teenustega," kirjeldas Oad.

Klassikalisemates majandusharudes toimuvad revolutsioonid tema sõnul aeglaselt, ent Eesti ettevõtjad peaksid olema eestvedamisel julgemad – innovatsioon ei pea sündima ainult USAs või Hiinas.

"Näiteks pöörab eestlaste Cleveron - mitte noorte vihaste meeste äpifirma, vaid aastakümneid toimetanud staažikas ettevõte - Viljandist tegutsedes Põhja-Ameerika jaekaubandust vaikselt pahupidi. Miks ei võiks Baltimaade sangarlikud rõivatootjad omas vallas midagi sarnast teha," küsis ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht.