Autor: Indrek Kald • 3. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arutelu lükkab käima teadusajakirja Economic Policy erinumbris ilmuva kahe artikli tutvustus. Esimesena räägib Kopenhaageni majandusülikooli professor Anders Sørensen oma uurimistööst, kus ta jõudis järeldusele, et automatiseerimine on aidanud säilitada töötlevat tööstust kõrgema palgatasemega riikides.

Eestis on palgad Taaniga võrreldes veel märksa väiksemad, kuid Ida-Euroopa riikide seas on Eesti keskmine palgakulu juba üks suurimaid. Läti ja Leedu palgakulu on Eesti omast 30% väiksem. Seega tuleb Eesti tööstusel pingutada, et konkureerida riikidega, kus tööjõud on odavam.

Teisena räägib Rahvusvahelise Valuutafondi ökonomist Zsoka Koczan sellest, miks on tööjõukulude osakaal lisandväärtuses viimastel kümnenditel kahanenud. Ta leiab, et tööjõukulude alanemise põhjused on erinevad arenenud ja arenevates riikides. Eesti tööturgu on seni mõjutanud pigem seotus teiste riikide tootmisega. Palgataseme kasvades hakkavad Eesti tööjõukulude osa lisandväärtuses mõjutama üha enam tehnoloogilised muutused.

Lisaks uurimistööde autoritele osalevad arutelus Economic Policy toimetaja ja majandusprofessor Thorsten Beck, Eesti majandusprofessor Raul Eamets ja Eesti Panga majandusuuringute allosakonna ökonomist Jaanika Meriküll. Vestlust juhib Eesti Panga president Ardo Hansson.