Autor: Indrek Kald • 6. mai 2019

Ükskõik, mis uus tehnikavidin või äpp või tarkvara praegu välja tuleb, pea alati lisatakse sinna juurde, et selles on kasutusel tehisintellekt ehk AI (Artificial Intelligence). Kas masinad on siis tõesti jõudnud juba sinnamaale, et mõtlevad ise ja omavad mõistust, küsitakse Fujitsu Eesti blogis.

Praeguste masinate tehisintellekt on meie jaoks täiesti ohutu. Paljudes valdkondades nimetatakse tehisintellektiks hoopis mõnda tehisintellekti kitsamat osa, mis teaduslikus mõttes on masinate isemõtlemisest veel päris kaugel.

Meie igapäevane tehisintellekt, mis juhib äritarkvara, serverikeskusi, meditsiinilisi süsteeme, klienditeenindust ja isegi meie taskus olevaid mobiile, on masinõpe ja kohanduvate algoritmide ehk juhistega tarkvara. Kui see on kasutusel meie igapäevastes äppides ja seadmetes, siis võib tõesti jääda mulje, et masinad oskavad juba ise otsustada ja mõelda vastavalt olukorrale.

Fujitsu teatel võime rahulikult magama minna – masinad ei tule meid valitsema. See tehisintellekt, mis pesitseb meie nutitelefonis või tegeleb äritarkvaras sobivate lahenduste leidmisega, ei hakka Terminaatoriks ega astu välja mõnest "Mina, Robot"-tüüpi ulmefilmist inimkonna vastu mässama.

Oleme lihtsalt jõudnud neljanda tööstusrevolutsiooni künnisele ja nagu ikka, on esialgu palju hirme uute asjade ees. Sest uut ei tunta veel piisavalt hästi ja täiesti loomulik on seda veidi peljata, seisab ettevõtte blogis.

Fujitsus usutakse, et tehisintellekt selle praeguses tähenduses ja ka tulevikus aitab kaasa nii masinate kui inimeste produktiivsuse kasvule – ehk siis saame teha ära rohkem, kui seni ilma suurema pingutuseta.

Kui fantaasiakirjanduses räägitakse tehisintellektist kui isemõtlevatest masinatest, mis tõenäoliselt üsna kiiresti oma tarkuses inimestest mööduvad, siis tegelikkuses on praegu tehisintellekti mõiste kasutusel hoopis maisemate probleemide lahendamisel. Näiteks võib tehisintellektiks olla nimetatud mõni selline tegevus:

Tööstusrobotid: arvuti või arvuti juhitav robot teeb tegevusi, mida tavaliselt on teinud inimene oma mõistust kasutades. Selleks võib olla näiteks tootmisliinil auto kokkupanek, keevitamine, sorteerimine vms.

Vestlusrobotid: Masinad üritavad simuleerida inimese mõttetegevust, lahendades ülesandeid, milleks varem olid võimelised vaid inimesed. Levinud on kõikvõimalikud vestlusrobotid, mis on arenenud sellisele tasemele, et inimene ei pruugi enam alati aru saada, kas temaga vestleb masin või teine inimene.

Virtuaalsed assistendid: inimese käsklustest saadakse aru ja tehakse vastavalt seda, mida on palutud. Levinud lahendused on virtuaalsed assistendid (Google Assistant, Microsoft Cortana, Amazon Alexa), mis siiski ise ei mõtle, vaid käituvad suurte andmehulkade analüüsiga tegelevate algoritmide juhendamisel.

Masinõpe: tegemist on tarkvaralahendusega, mis õpib paljudest erinevatest variantidest selle kõige õigema välja leidmist ning mida rohkem on algoritmil kasutada erinevaid andmeid, seda täpsem see on. Näiteks võib masin selgeks õppida apelsini ja õuna eristamise vaid selle põhjal, et on hulk andmeid, kus lapsed on välja valinud apelsinid ja õunad.

Kõnetuvastus ja kõnelemine: siingi on kasutusel suured andmehulgad ja aja jooksul täiustatud algoritmid, mis ühelt poolt oskavad ära tunda inimkõne ja tõlkida selle tekstiliseks, teiselt poolt aga sünteesida ka vastuseid, pannes sõnad kokku lauseteks ja tehes heliklippidest kokku arusaadava kõne. Ka eesti keele jaoks on algoritmid väga kiiresti aina paremaks muutumas.

Masin-nägemine: seegi on levinud juba igale poole, ka meie taskutesse. Nutitelefonid oskavad kaamerapildist tuvastada, mida pildistad ja seadistavad vastavalt sellele kaamera valgusparameetrid. Mõnikord küll tehisintellekt eksib, kuid enamusel juhtudel arvab õigesti ära.

Isesõitvad autod: siin on terve rida erinevaid masinõppesüsteeme, mis peavad hakkama saama ümbruse ja liikluse tunnetamisega ning õigete juhtimisotsuste vastuvõtmisega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tehisintellekt laiemalt on küll isemõtlev masin, mis jäljendab inimese mõtlemist, kuid praeguseks pole see (veel) võimalik. Tänapäeva tehisintellekt, mida palju kasutatakse väga erinevates seadmetes ja tarkvarades, on iseõppiv masin.