Akadeemiline võrguühendus muutus 10 korda kiiremaks

Sel nädalal jõuab lõpule hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) kaheaastane projekt, mis kiirendas Eesti teadusandmete liikumist kümme korda. Tänu optilisele magistraalvõrgule liiguvad kiirelt üle ilma nii elav muusika kui ka uurimiskeskuse CERN andmed.

Urmas Lett ja Kristina Lillemets.  Foto: Mattias Jõesaar

Teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ja suurte andmemahtude ülekandmist.

Optilise magistraalvõrgu moodustab 1200 kilomeetrit optikakaablit Eestis ja 120 kilomeetrit Tallinna ning Espoo vahel. Suuremad võrgusõlmed asuvad Tallinnas ja Tartus, väiksemad teistes maakondades.

"Tallinna ja Tartu vahel on tänu sellele projektile võrguühenduse kiirus 100 Gbit/s. See tähendab, et teadusandmed liiguvad nüüd kümme korda kiiremini kui enne," rääkis HITSA taristu juht Kristina Lillemets.

Tallinna ja Tartu võrgusõlme kaudu on Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ühendatud üleeuroopalisse teadus- ja arendusasutuste võrku GÉANT ning Põhjamaade riiklike akadeemiliste andmesidevõrkude assotsiatsiooni NORDUnet. GÉANT ühendab üle 50 miljoni kasutaja rohkem kui 10 000 teadusasutuses üle Euroopa. GÉANTil on otseühendus ka teiste maailmajagude akadeemiliste võrkudega kokku enam kui sajast riigist.

"Tänu võrgule saavad toimida ülikoolidevahelised koostööprojektid. Näiteks Eesti muusika- ja teatriakadeemia pidas viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil kontserdi, kus ooperilaulja oli Minskis ja klaverimängija Eestis," tõdes HITSA taristu juht.

Tavalisest internetiühendusest oluliselt võimsama andmesideteenuseta ei ole võimalik paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades kõrghariduskoostööd teha. Magistraalvõrk teeb Eesti teadlastele kättesaadavaks orbiidile saadetavate Maa jälgimise satelliitide andmevood, selle abil osaletakse Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) eksperimentides jpm.

Magistraalvõrgu kaasajastamise projektijuhi Urmas Leti sõnul on Eesti suurim võrgutarbimine seotud just uurimiskeskusega CERN. "Suure osa andmevoost moodustab keemilise bioloogia ja füüsika instituudi ning CERNi andmevahetus ja see kasvab stabiilselt," ütles ta.

"Peame käima ajast ees, et hoida ühenduses varu. Kui nõudlus peaks kiirelt kasvama, siis meil ei ole võimalik kiiresti kasutajate vajadustele reageerida. Sellepärast me peamegi oma võrku pidevalt kaasajastama ja kiirendama," lisas Lett.

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamise projekti rahastas sihtasutus Archimedes 546 250 euroga Euroopa Liidu regionaalarengu fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150
Mari Sarapuu
Mari SarapuuKonverentside programmijuhtTel: 667 0251