Autor: Indrek Kald • 20. juuni 2019

ÜRO toetatud projekti käigus lülitati Eesti kalalaevaregister Euroopa Liidu liikmesriikide ühisesse andmevahetuskihti FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mille kaudu jagatakse infot selle kohta, millised laevad, kui palju ja milliste püügivahenditega kala on püüdnud, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõuniku Keno Kaasiksoo sõnul on FLUXi eesmärk piirata illegaalset, raporteerimata ja reguleerimata püüki.

"Kõik kalalaevad on riistvara abil varustatud elektroonilise raporteerimise süsteemiga. Selle kaudu esitavad kaptenid püügiga seotud tegevuste andmeid kas interneti või satelliitandmeside teel ametkondade serveritesse ning see uuendab automaatselt iga viie minuti järel kalalaeva positsiooniandmeid registris," kirjeldas ta andmevahetuskihi tööd.

"Kui kalalaev suundub näiteks mõne riigi majandusvööndisse, jagab FLUX automaatselt kalalaeva logiraamatu sisu vastava liikmesriigiga, kes omakorda saadab süsteemi lossimis- ja müügiinfot, et oleks võimalik ristkontrolli käigus andmete vastavust jälgida," rääkis Kaasiksoo.

Süsteemi arendamist vedanud Finestmedia projektijuhi Erkki Aasa sõnul oli tegu huvitava ülesandega nii projekti rahvusvahelisuse kui ka tehnilise ja ärilise mitmekesisuse tõttu.

"Finestmedia arendas platvormi Eesti-poolset taristut ning integreeris selle riiklike kalamajanduse infosüsteemidega, samuti lõime võimekuse kontrollida andmete vastavust sadadele FLUX-domeenidega seotud ärireeglitele. Arvestades projekti tänast geograafilist ulatust ning asjaolu, et nii ÜRO kui ka Euroopa Komisjon soovivad rakendada FLUXi tulevikus võimalikult paljudes maailma riikides, oli tegu äärmiselt mastaapse ja vastutusrikka projektiga," selgitas Aasa.

Tema sõnul muutis projekti põnevaks ka asjaolu, et infovahetus laevadega toimib sageli tavapärasest andmesidest teisiti. Pooluste läheduses töötavatel alustel puudub internetiühendus ning nad kasutavad selle asemel satelliidi vahendusel Iridium-sõnumsidet, mis tuleb sarnaselt internetiühenduse kaudu liikuvatele andmetele töödeldavaks ja kontrollitavaks muuta.

Finestmedia esindaja sõnul jätkub töö andmevahetuskihi erinevate teemadomeenidega, kuid süsteem juba töötab ning selle kaudu liigub Eestisse või saadetakse Eestist teistele ELi liikmesriikidele sadakond kuni paar tuhat päringut päevas.

Maaeluministeeriumi meeskond oli Finestmedia projektijuhi Erkki Aasa sõnul asjatundlik ja eesmärgile pühendunud. "Taaskord leidis kinnitust tõsiasi, et kui tellija poolt on projekti vedamas tooteomanik, kes tunneb põhjalikult valdkonda, võtab vastutuse ja langetab otsuseid, on loodud väga head tingimused projekti õnnestumiseks," nentis Aasa.

Eesti kapitalil põhineva ASi Finestmedia peakontor asub Tallinnas ning tütarettevõte tegutseb Poolas Gdanskis. Enam kui sajaliikmeline meeskond teenindab organisatsioone valitsussektorist, pangandusest, logistikavaldkonnast, julgeolekustruktuuridest ning kaubandusest.