Indrek Kald • 17 juuli 2019
Jaga lugu:

AKI: meilt küsitakse enim nõu andmete avaldamise kohta

Tänavu esimesel poolaastal sai andmekaitse inspektsiooni nõuandetelefon enim kõnesid isikuandmete avaldamise ja avalikustamise kohta. Seejuures olid paljud küsimused seotud võlaandmetega.

AKI sai esimesel poolaastal nõuandetelefonile isikuandmete kaitse või teabe avalikkuse teemadel 886 kõnet.  Foto: AKI

Isikuandmete avaldamisega seoses küsiti sageli, millal tohib või ei tohi inimese kohta infot avaldada ja seda nii neutraalses kui negatiivses olukorras, samuti uuriti osapoolte õiguste kohta.

Inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palu sõnul aitab õige vastuseni jõuda kõigepealt iseendale esitatud küsimused, mis on andmete avaldamise eesmärk ja kust tuleb avaldamiseks õiguslik alus. Kui on eesmärk häbistada, pole õiguslikku alust võimalik leida.

"Näiteks kui soovitakse sotsiaalmeedias anda teada "liiklushuligaanist", siis tänases õigusriigis seda teha ei tohi ning avaldaja võib saada kohtukutse. Oletame, et kui andmetöötleja käsutusesse jõuab "liiklushuligaani" foto, mida justkui "sisemise õiglustunde" järgi tahaks avaldada, siis õige ja seadusega kooskõlas on see info saata politseisse," kõneles Palu.

Paljud isikuandmete avaldamisega seotud küsimused olid seotud võlaandmetega. Võlaandmeid töödeldakse tehingute usaldusväärsuse huvides, kaitsmaks teiste isikute õigusi.

"Võlaandmete avaldamisel kehtib n-ö põline reegel: kui andmed on kontrollitud ja õiged, tohib neid ilma isiku nõusolekuta avaldada ainult seadusega kooskõlas. Võlaandmete avaldamise eesmärk ei tohi olla kättemaks või häbistamine. Seega on olukord, mil iga inimene avaldab internetis oma suva järgi võlaandmeid, üheselt keelatud," märkis Palu.

"Võlaandmete edastamine on lubatud ennekõike inimese krediidivõimekuse hindamiseks ja seda arvestusega, et andmete saajal on seaduslik alus või õigustatud huvi sellist infot saada," nentis AKI õigusdirektor.

Inspektsioon soovitab meelde jätta esmase põhimõtte isikuandmete avaldamiseks. Esiteks vaadake üle, milline on andmete avaldamiseks õiguslik alus ja kas või kuidas see aitab soovitud eesmärki täita. Teiseks, kui märkate mistahes seadusega pahuksis olevaid juhtumeid, tuleb see info edastada vaid pädevatele asutusele. Häbistamine pole lubatud.

Kokku sai inspektsioon esimesel poolaastal nõuandetelefonile isikuandmete kaitse või teabe avalikkuse teemadel 886 kõnet, millest 79% olid isikuandmete kaitse teemal. Andmete avaldamise, avalikustamise või võlaandmete teemal küsiti inspektsiooni nõuandetelefonilt selgitusi 103. korral. Jätkuvalt püsisid populaarsete küsimuste esikolmikus ka töösuhete ja salvestusseadmetega seotud teemad.

Mullu küsiti nõuandetelefonilt kõige rohkem töösuhete teemal ning andmete avaldamine jäi kolmandale kohale.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112indrek.kald@gmail.com
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150ana.madismae@aripaev.ee