Indrek Kald • 4 oktoober 2019

Statistikaamet tutvustas IT-ekspertidele registripõhist rahvaloendust

Statistikaamet kohtus tehnoloogiaekspertide ja analüütikutega, et tutvustada registripõhise rahva ja eluruumide loenduse tehnilist lahendust ja sellest tulenevaid võimalusi.

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi.  Foto: Andres Haabu

"Eesti on valmis, et e-riigi kõiki võimalusi kasutav, kvaliteetne ja rahasäästlik loendus saaks teoks," märkis statistikaameti peadirektor Mart Mägi. "Registrite andmeid ja riigi infotehnoloogilist võimekust maksimaalselt rakendav 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus võiks olla Eesti järgmine edulugu," lisas ta.

Loendusel kasutab statistikaamet vähemalt 24 registri andmeid, koostöö nendega algas ligi kümme aastat tagasi. "Lõime mudeli, kuidas toetada registrite andmete kvaliteedi parandamist, samuti töötas statistikaamet välja originaalsed meetodid registripõhise loenduse kitsaskohtade ületamiseks. Tõhusa koostöö tulemusena on Eesti riiklike registrite süsteem praegu üks maailma parimaid," kinnitas Mägi.

Statistikaameti loenduse projektijuhi Diana Beltadze kinnitusel on Eesti registrite süsteem riikliku statistika tegemiseks väga sobiv: kirjed on identifitseeritud, erinevad registrid omavahel seostatavad, andmestik kattev ja regulaarselt uuenev, samuti toimib infovahetuskeskkond X-tee.

"Eesti registritest saame Euroopa Liidu riikide jaoks kohustusliku loendusinfo isiku, perekonna ja eluruumide kohta kätte," selgitas Beltadze. "Kvaliteetsed registriandmed loovad eelduse vähendada andmekogumist ning pakuvad IT-ettevõtetele võimaluse pakkuda registriandmetele tuginevaid uusi e-teenuseid," selgitas ta.

Kohtumisel osales ka rahvusvaheline loendusekspert Hollandi statistikaametist Eric Schulte Nordholt, kes on loenduste korraldamist nõustanud maailma eri riikides, sh 2009. aastast Eesti registripõhise loenduse ettevalmistust.

Hollandi teeb registritel põhinevat loendust juba 1980ndatest. "Maailma arenenud riigid kasutavad loenduste tegemiseks üha enam registreid ning 2021. aasta loendusvoorus peaaegu ükski Euroopa riik traditsioonilist tavaloendust ehk ukselt uksele rahvaloendust enam ei tee," kinnitas Schulte Nordholt.

Tema sõnul on registreeritud ja tegeliku elukoha vahel alati erinevus. "Oluline on saada elukoha kohta kvaliteetset teavet. Seetõttu on tavaline parandada rahvastikuregistri kvaliteeti. Eesti mudelipõhine lähenemisviis on hea näide andmete kvaliteedi parandamisest," märkis Schulte Nordholt.

Eesti elanikest ei ela statistikaameti andmeil iga viies kohas, kuhu ta on ametlikult registreeritud.

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis korraldada esimest korda Eesti ajaloos registriandmete põhjal. See tähendab et, tulemused saadakse riiklike andmekogude ehk registrite info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Rahva ja eluruumide loendus on valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt statistikaamet. Eestis toimub praegu loendusmomendiga 31. detsembril 2018 alanud teine prooviloendus ning selle tulemuste ja kvaliteedi põhjal otsustab amet tänavu aasta lõpus loendusmeetodi.

Rohkem infot loenduse kohta on statistikaameti veebilehelt.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150