Autor: Indrek Kald • 6. oktoober 2019

Heiti Mering: tehisintellekti tulek on suurim muutus inimkonna ajaloos

Tehisintellekti kasutuselevõtt on vaieldamatult suurim muutus, mille inimkond kunagi läbi on teinud, väidab Tieto äriarendusjuht Heiti Mering.

Järgneb Heiti Meringu kommentaar:

Tieto äriarendusjuht Heiti Mering.
Foto: Erakogu

Tehisintellekti (inglisekeelne lühend AI - artificial intelligence) põhiste lahenduste ja rakenduste kiirest arengust kirjutatakse iga päev. Õnneks on viimastel aastatel jäänud vähemaks ohtu ja kataklüsme kuulutavaid arvamusi, sest positiivseid sõnumeid on negatiivsetest kordades rohkem. Mis iganes viisil ja toonil AIst ka räägitakse, on see vaieldamatult suurim muutus, mille inimkond kunagi läbi on teinud.

AI ajastul – ja see on tõesti uus ajastu - olen kindel, et igasugused era- ja avalikud ettevõtted võidavad AI tehnoloogiast tulenevate uuenduste tulemusel kogu maailmas ja kõikides valdkondades.

Turumaht triljonites eurodes

Esiteks on AI neljanda tööstusrevolutsiooni edasiviiv jõud ja näiteks McKinsey ja PWC uuringud ennustavad, et 2030. aastaks on selle turu maht 13–16 triljonit eurot ehk 16–26% kogu maailma SKP kasvust.

Teiseks on just AI-l põhinevad lahendused need, mis meie igapäevast elu ja selle kvaliteeti kõige rohkem mõjutavad. Pole vahet, millist maailma suurimatest majandussektoritest vaadata – olgu see toidutööstus, finants, logistika, teenused vms -, AI on juba praegu neis kõigis tegutsemas ja selle roll muutub aina olulisemaks.

Näiteks tervishoius on tehisintellekti panus eriti märkimisväärne, alates AI-abistatavast kirurgiast kuni meditsiinirakenduste ning patsientide hooldamise ja jälgimiseni. Kuigi tehisintellekt suudab juba praegu tuvastada vähki arstidest paremini, ei asenda see siiski doktoreid ega õdesid, ja see polegi eesmärk. Kuid see aitab neil pakkuda patsientidele parimat võimalikku tervishoiuteenust.

Algoritm töötab kiiremini ja paremini

Hea näide on ka juriidika. Miks peaks kõrgelt haritud jurist kulutama palju aega ja klientide raha dokumentide, taustainfo või seadusepunktide otsimisele, kui algoritmid saavad seda teha kiiremini ja kvaliteetsemalt, otsides ja valides ainult tõesti vajalikku infot? Ei peagi, ja selle asemel saavad nad keskenduda rohkem sellele, millega robotid (veel?) hakkama ei saa ning mis annab emotsioonitule kohtumõistmisele inimliku tasakaalu.

Veel üks valdkond, mida enamasti AIga seostada ei osata, on sotsiaalhoolekanne. Ühiskonna nõrgemate eest hoolitsemist ei saa ega tohigi täielikult masinatele usaldada, kuid suure osa halduskoormusest saab AI siiski enda kanda võtta, jättes hooldajatele palju rohkem aega inimestega tegelemiseks. Ehk selleks, mis on nende töös põhiline.

Sama kehtib ka paljude teiste elukutsete kohta.

Sellest, kui kiiresti AI maailma muudab, annab aimu kaamerate ja nende salvestatud kujutiste analüüsimine. Nutitelefonide levik on muutnud kaameratehnoloogia samaaegselt aina paremaks ja odavamaks.

Näiteks kui täna suudab tehisintellekt leida fotolt või videolt 25 detaili, siis juba kuue kuu pärast on see võimeline samalt kujutiselt sama kiiresti või isegi kiiremini tuvastama 100-150 detaili. See on võimalik tänu masinõppele, mille võimekus kasvab eksponentsiaalselt.

Muutuma peavad ka organisatsioonid

Kuigi sellised muutused on kiired, ei tule need siiski iseenesest üle öö ega valutult. Organisatsioonide struktuurid, juhtimisrollid ja viisid, kuidas äristrateegiaid ellu viiakse, peavad samuti muutuma.

Nii tuleb luua uued struktuurid selliste olukordade haldamiseks, kus AI loob kattuvusi inimeste tööga, ületades piire, ärisektoreid ja protsesse. Kaugel ei ole aeg, kus IT-juhist peab saama AI-juht ehk CAIO (Chief Artificial Intelligence Officer), kelle hallata jääb AI täielik rakendamine kõikjal, kus see võib anda lisaväärtust.

Kas AI saab anda elutähtsaid teadmisi, mida saab rahaks realiseerida? Kas AId saab kasutada kliendikogemuse parandamiseks? Kas AId saab kasutada uute tuluvoogude genereerimiseks ja kasumi suurendamiseks? Kes vastab nendele küsimustele jaatavalt, saab tänu tehisintellektile tõelise konkurentsieelise.

Vaja lahendada eetilisi dilemmasid

Need kõik on väga suured muutused, millega paratamatult kaasnevad uued regulatsioonid ja seadused, kiiret lahendamist vajavad eetilised dilemmad, uued uurimis- ja ärivaldkonnad.

Näiteks kui nutiseadmed suudavad meie tervislikku seisundit paremini jälgida kui arstid, siis mida tähendab see meditsiinilise dokumentatsiooni jaoks? Kuidas tuleks AI-algoritmidega tõestatud legaalset teksti kinnitada? Kas kohtunikku, kes peaks oma töös lähtuma ainult seadustest, saab asendada AIga? Millised muutused toob AGI (Artificial General Intelligence)?

Dialoogi ja ühiste probleemide lahendamise roll ei saaks olla olulisem kui praegu, sest AI-põhised süsteemid saavad meie nutikateks kaaslasteks järgmisel kümnendil igal juhul.

Nagu neist lugudest näha, on AI peamine väärtus täna olla abiliseks inimesele rutiinsete ja aja- ning infomahukate tegevuste juures. Läbi selle õpib ka tehisintellekt ja nii on ennustatud, et kunagi jõuab ta välja emotsioonide ja inimesega võrdväärse tundemaailma tasemele. Siis saame rääkida superintelligentsist, mis suudab konkureerida bioloogilise eluga.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755