Autor: Indrek Kald • 7. oktoober 2019

Microsofti juht Eestis Mart Mäe on ühtlasi ka ettevõte pilveteenuste juht 24 riigis Kesk- ja Ida-Euroopas. Järgneb Mart Mäe kommentaar:

Tehisintellekti mõistet on võimalik paradoksaalselt mitmeti tõlgendada, sest ta on osalt ajas muutuv, kuna sõltub argielus sellest, millist ainest me parasjagu mõtestame. Kas me räägime isesõitvatest autodest, kindlustuspoliisi tellimisest Cachetis või hoopis sellest, et e-residentsuse eksjuht ja iduettevõtja Martin Rand arendab nüüd intelligentset juturobotit.

Kõige lihtsam akadeemiline definitsioon seletab tehisintellekti kui arvutisüsteemi võimet jäljendada loomulikku intellekti ja täita neid funktsioone, mida me tavaliselt oleme harjunud seostama inimmõistusega. Nendeks on arutlemine, mõtlemine ja suhtlemine laiemalt.

Paljud valdkonna asjatundjad defineerivad tehisintellekti laiemalt ehk mõiste augmented reality kaudu. Selline lähenemine seletab käsitlust laiendatud intellekti kaudu. Tanel Raja on aastal 2017 ajakirjas Digi tabavalt öelnud, et seadmed meie ümber muutuvad kitsastes valdkondades nii teadlikeks, et inimesed võivad julgelt usaldada osa argiseid toiminguid tehnika kätesse.

Siiski on mõistele ühese definitsiooni andmine keeruline, sest teemat analüüsides mõtestame me alati intelligentsuse kontseptsiooni, mis on juba ise filosoofiline ja teaduslikult kvalitatiivne ning mitmeti tõlgendatav mõiste.

Teisalt võime öelda, et räägime pea alati pilvelahendustest, mis aitavad meil suures mahus andmeid selekteerida, liigitada, töödelda ja panna omavahel seostuma nii, et meil oleks tark abiline, kes loob koostöös meiega seoseid ja teeb vajalikke järeldusi.

Praktilises ja elulises vaates räägime alati lihtsamast ja mugavamast igapäevaelust. Siin tulevad mängu juba miljonid vaated – kas oleme tarbijad, teenusepakkujad, kolleegid, innovaatorid või lisaväärtuse loojad ning arendajad ettevõtetes. Võime nimistu üle filosofeerida lõpmatult ning päris lõpliku nimekirjani tõeäoliselt ei jõua.

Põhilised väljakutsed tehisintellekti valdkonnas täna on koostöö, turvalisus, eetika ja muidugi juriidika. Need katsumused on tsivilisatsioonile ja ühiskondadele igipõlised, ent aruteluobjektid on sarnaselt tehisintellekti erinevatele valdkondadele ajas ja teemade lõikes muutuvad. Peamistele proovikividele on viimaste aastakümnete jooksul lisandunud erinevad keskkonna teemad.

Samalaadseid väljakutseid on väga ilmekalt lahti seletanud tehisintellekti ja õigusvaldkonna vaates Aku Sorainen 2017. aastal ÄriIT-le antud intervjuus "Tehisintellekt – advokaadi sõber või vaenlane?".

Tema sõnul on lihtsamat tööd tegevate juristide töökohad kadumas, sest AI aitab teha erinevaid juriidilisi ülesandeid nagu lihtsamate lepingute koostamine, olemasolevatest lepingutest vigade ja nõrkade kohtade otsimine. Sorainen on veendunud, et tehnika arenedes ei vähene töö hulk, vaid suureneb lisaväärtusega töö ning tekivad uued suuremad väljakutsed nagu isikuandmete ja privaatsuse kaitse.

Tänu tehisintellektile mõtestatakse kollektiivselt eetilisi väljakutseid senisest rohkem. See arendab ühelt poolt sotsiaalseid koostööoskusi ja näitlikustab ka valdkondadevahelise koostöö vajadust.

Nii peame isesõitvate autode arendamises langetama eetika valdkonda kuuluvaid hüpoteetilisi otsuseid - nt kui isesõitval autol on kriisiolukorras valida kokkupõrke vahel trammi või sõiduautoga, siis millise valiku ta peab langetama jne. Tuleb välja, et väga oluline on suhtlemise ja koostöö oskused viia valdkondadesse, mis on innovatsiooniga seotud.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi robootika dotsent Karl Kruusamäe seletas tänavu ilmekalt saates "Uudishimu tippkeskus" inimeste ja robotite suhet. Ta on veendunud, et inimeste ja robotite lähedus aina kasvab. Peamine väljakutse seisneb kommunikatsioonis.

Kaks masinat saavad teineteisest ideaalselt aru, kuid masina jaoks on alati väljakutse mõista, mida inimene mõtleb. Inimesel on tihti teisest inimesestki keeruline aru saada. See näitlikustab, kuidas tehisintellekt viib meid kokku igipõliste filosoofiliste mõtisklustega nagu lähikondsete tunnete mõistmine.

Tulles tänasesse päeva tagasi, on mul siiralt hea meel, et meie väikeses Eestis on nii palju edulugusid. 19. septembril avaldas Äripäev uudise "Eestlased pürgivad heli-tehisintellektiga valdkonna liidriks". Mari Jolleri eestvedamisel sai idufirma 1,27 miljoni suuruse investeeringu. Ettevõte arendab tehisintellektil põhinevat otsingumootorit, mis võimaldab otsijal leida audiosisu erinevate helitekstide seast.

Nii Kalle Pallingu Cachet kui Mari Jolleri eestveetav Snackable AI on hea näide sellest, et tehisintellekt aitab lahendada argiseid probleeme ja lihtsustab meie elu.

Tehisintellekt on teemana intrigeeriv, sest ta puudutab suuri muutuseid ühiskonna elus tervikuna. Oluline on keskenduda tulevikule ja positiivsetele võimalustele, mida uute lahenduste rakendamine meile pakub.

Nii virtuaalne kui ka reaalne maailm on pidevas muutumises ja arengus. Loovad ja avatud lahendused, mida pilveteenused tehisintellekti kaudu pakuvad, lihtsustavad inimeste elu ja muudavad ärimudeleid ning selle kaudu inimeste käitumist tervikuna.

Tehisintellekt on teemaks ka oktoobris Äripäeva veebiseminaride keskkonnas toimuval seminaril. Seal räägib Microsoft Eesti juht Mart Mäe, kuidas võtta tehisintellekt kasutusele ühiskonna jaoks mõistlikul viisil. Muuhulgas puudutab ta küsimusi: milliseid revolutsioone on tehisintellekt läbinud, millised on tehisintellekti vormid, mis töökohti saab tehisintellekt asendada ning mida mitte, kuidas on Google ja Facebook panustanud tehisintellekti kasutamisse.

Tunniajane veebiseminar toimub 24. oktoobril. Enne veebiseminari saadetakse registreerunud kasutajatele e-kiri lingiga, mille kaudu pääseb enne seminari algust veebiseminari keskkonda. Seminar on järelvaadatav kõigile registreerunutele kolme tööpäeva jooksul pärast toimumist.

Täpsem info veebiseminari kohta SIIN.