Eestis tekib hinnanguliselt 9000 tonni elektroonikajäätmeid aastas, millest 4000 tonni kogutakse jäätmejaamade ja kogumispunktide kaudu kokku ning suunatakse ümbertöötlemisse.

- Skulptor Elo Liivi juhendamisel Tallinnas Telliskivi loomelinnakus kerkinud e-jäätmete "Majakas" sümboliseerib Eestis ühe päeva jooksul tekkivat e-jäätmete hulka – 25 tonni.
- Foto: Raivo Tiikmaa
Umbes 55% (5000 tonni aastas) elektroonikajäätmetest liigub Eestis aga muid teid pidi ja nende materjalide ringlussevõtu kohta tootjad kinnitust anda ei saa.
Tänase e-jäätmete päeva puhul viiakse rohkem kui 40 riigis läbi erinevaid tegevusi, pööramaks avalikkuse tähelepanu elektri- ja elektroonikajäätmete taasringlusesse võtu tähtsusele.
Arvatakse, et 2019. aastal tekib kogu planeedil 50 miljonit tonni e-jäätmeid. Maailmas taaskasutatakse igal aastal vaid viiendik e-jäätmeist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See tähendab, et aastas jõuab 40 miljonit tonni e-jäätmeid prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus puuduvad nõuetele vastavad käitlusvõimalused. Jäätmete ebaseadusliku saatmisega arenguriikidesse põhjustatakse tõsiseid tervise-, keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme.
Isegi Euroopa Liidus, kus ollakse juhtival positsioonil e-jäätmete taaskasutamises, kogutakse ja võetakse ringlusesse ainult 35% e-jäätmeid.
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.