• 02.12.19, 12:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

President: ka avalikus sektoris saab startuppi teha

Jätkugu meil hullumeelset arvamust, et ka avalikus sektoris saab startuppi teha, arendada ja panna see lõpuks ka tulu tooma, sõnas president Kersti Kaljulaid e-residentsuse programmi viienda sünnipäeva üritusel.
President Kersti Kaljulaid e-residentsuse programmi viienda sünnipäeva üritusel.
  • President Kersti Kaljulaid e-residentsuse programmi viienda sünnipäeva üritusel. Foto: Raul Mee, fotograaf
"Need on tavalised inimesed, kes on otsustanud, et tahavad kergemalt hingata, bürokraatiata toimetada ja olla meiega siin koos. Eestile on e-residentsuse programmiga lisandunud viie aastaga umbes sama palju huvilisi ja sõpru, kui meil on selle aja jooksul sündinud lapsi – neid on 69 000," selgitas president Kaljulaid oma kõnes.
"Väga palju on tehtud ja midagi täiesti unikaalset on käima pandud. Jätkugu meil seda hullumeelset arvamust, et ka avalikus sektoris saab startuppi teha, arendada ja panna see lõpuks ka tulu tooma," jätkas riigipea.
E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter märkis enda kõnes, et ilma tugeva koostööta nii Eestis kui e-residentidega poleks mitte miski võimalik olnud. "Tänaseks on e-residentsuse programmist tulenev otsene majanduslik mõju Eestile 31 miljonit eurot. See raha läheb meie riigile eestlaste elujärje parandamiseks," sõnas ta.
"E-residentsus on edukas riiklik programm, mis ei edenda ainult majandust, vaid ka pehmet võimu ja julgeolekut. Teised riigi õpivad meist ja tulevad järele, kuid nad ei suuda kunagi korrata esimeseks olemist," ütles Vatter.
Turismiettevõtja ja Eesti e-resident Arzu Altinay ütles, et tema kogemus e-residentsuse programmiga on olnud positiivne algusest peale. "Ilma e-residentsuse programmita oleks minu ettevõte ikka veel üks väike firma Istanbulis ja otsiks viisi, kuidas teha globaalset äri. Praegu me saame oma kliente ja ettevõtet juhtida tänu e-residentsuse programmile 109 erinevas linnas üle Euroopa," rääkis ettevõtte "Walks in Europe" looja.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 62 000 e-residendi Eestisse loonud üle 10 100 ettevõtte, milles töötab ligi 1700 inimest. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm ligi viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 31 miljoni euro.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 14:29
Kuula arutelu riigi IT-majadest. “Ohus on kogu sektori ekspordivõime”
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele