Indrek Kald • 20 detsember 2019

Bolt: saame töösoovijailt keskmiselt ühe CV minutis

Bolt saab keskmiselt ühe CV minutis, ent sel viisil asub ettevõttes tööle vaid iga 200. kandidaat. "Uute töötajate leidmiseks on lihtsalt nutikamaid viise kui tundide kaupa CVsid lugeda," kinnitas ligi 300 inimest Bolti meelitanud värbamistiimi juht Nikolai Kabatsikov.

Loe Nikolai Kabatsikovi kommentaari:

Ligi 300 inimest Bolti meelitanud värbamistiimi juht Nikolai Kabatsikov.  Foto: Bolt

Ainuüksi Eesti IKT-sektor vajab tuleval aastal 7000 uut töötajat. See on küll suur number, ent mitte midagi kaelamurdvat, sest värbamisprotsessid on aja jooksul muutunud, kirjutab ta.

Klassikalist "saada meile oma CV"–tüüpi tööle kandideerimist küll veel kohtab, ent selle väärtus ajas ainult langeb. Saame jätkuvalt keskmiselt ühe CV minutis, ent sel viisil asub ettevõttes tööle iga 200. kandidaat. Uute töötajate leidmiseks on lihtsalt nutikamaid viise kui tundide kaupa CVsid lugeda.

Juba praegu tuleb koguni kolmandik kõikidest värvatutest meie juurde tänu sihtotsingule ning usun, et tulevikus vahetavad inimesed töökohti valdavalt nii, et uksele ei lähe koputama mitte nemad ise, vaid nende ukse taha ilmub värbaja. Seejuures on kõige suuremaks väärtuseks need inimesed, kes on oma olemasolevas töökohas rahul. See tõstab motivatsiooni nad enda heaks töötama meelitada.

Tööotsija ning -pakkuja rollid on vahetunud

Väljakutse peitub ettevõtete jaoks seega vaid asjaolus, et igale inimesele saab esimest korda läheneda vaid korra – kui see ebaõnnestub, siis oled soovitud inimesest ilma. Just nagu vanasti oli töövestlusel ebaõnnestunud inimene ilma oma unelmate kohast, sest ka tal oli vaid üks võimalus silma paista. Nüüd on rollid lihtsalt vahetunud, sest protsessi juhivad talendid, mitte ettevõtted.

Töökuulutuste vorpimise ja neile vastuste ootamise nädalatepikkuse protsessi asemel teevad sama töö täna ära algoritmid, mis kammivad näiteks Linkedinist välja kõik sobivad kandidaadid. Seega CV vormistamise asemel tuleks inimestel vaeva näha hoopis sellega, et veebiavarustes näidatava info alusel üldse sõelale jääda.

Ilmselt jõuame varsti välja selleni, et tehnoloogia teeb ära kogu töö – leiab kandidaadi, peab läbirääkimisi ning sõlmib ka lepingu. Täna tuleb siiski veel inimesel sekkuda, et pärast kaardistustööd läbirääkimisi alustada ning seejärel ka silmast-silma kohtumine teha. Ehkki paljuski on ka tööintervjuu tähendus ajas teisenenud ning tööandja asemel hindab just kandidaat selle käigus oma sobivust uue meeskonnaga.

Oskuste asemel müüb ambitsioon

Olen alati muianud juttude peale, et tehnoloogiaettevõtete töötajad on ülehinnatud ja palgad ületanud igasuguse reaalsustaju. Minu arvates on nii, et kui inimestel on kõrged ootused ja värbamisprotsessi käigus selgub, et nad on nende ootuste väärilised, siis ei tule tööandjal ootustele mitte vastata, vaid need ületada. Ja ma ei räägi ainult palganumbrist, sest see on vaid killuke sellest, mis inimesi motiveerib.

Kogemus ütleb seda, et ambitsioonikatele inimestele meeldivad uuele tööle kandideerimise juures väljakutsed. Just piisavalt keerulised ülesanded on valuuta, mis tipptalente ligi meelitab. Seejuures on kõiksugu praktilised oskused pigem teisejärgulised, sest need on aja jooksul omandatavad.

Ambitsioon on see, mida tikutulega otsida tuleb. Ja ambitsiooni tahaks töökogemuse kõrval rohkem näha ka nende inimeste avalikel sotsiaalmeediakanalitel, kes soovivad olla osa mõnest järgmisest globaalsest eduloost.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Äripäeva reklaamiosakond
Äripäeva reklaamiosakondTel: 6670 105
Mari Sarapuu
Mari SarapuuIT konverentside programmijuhtTel: 5372 1821