Autor: Indrek Kald • 14. jaanuar 2020

Täpsemalt pole konkreetse suurusega IT-eelarvet 61 protsendil Eesti ettevõtetest, selgus Kantar Emori uuringust. Selles küsitleti 400 ettevõtet, mis leiti juhuvalikuga äriregistrist. Sihtrühma moodustasid kõik tegutsevad ettevõtted, kus töötab vähemalt viis inimest ning millel on vähemalt kaks püsivat arvutitöökohta.

Uuringu tellinud Telia Eesti IT-teenuste juhi Taavi Talve sõnul ei tähenda eelarve puudumine veel seda, et ettevõttes infotehnoloogiale raha ei kulutata, vaid tõenäoliselt toimitakse vajaduspõhiselt.

"Probleemid tekivad siis, kui ootamatus olukorras tuleb ühtäkki teha suurem investeering ja see pole eelarvesse sisse planeeritud. Halvemal juhul kannatab nii ettevõtte küberturvalisus," selgitas ta.

Ettevõtetest, kellel on paika pandud kindel IT-eelarve, usub iga kolmas, et nende IT-kulutused ja -investeeringud lähiajal kasvavad. Levinuimad investeerimisvaldkonnad on seejuures pigem tavapärased ehk seadmed, tarkvara ning tarkvara arendamine. Iga kolmas ettevõte plaanib investeerida pilveteenuste arendamisse ning iga viies äriprotsesside automatiseerimisse.

Uuenduslikud valdkonnad nagu asjade internet (IoT) ning tehisintellekt kõnetavad hetkel väikest osa ettevõtetest, seejuures pigem keskmisest suuremaid firmasid.

Telia Eesti IT-teenuste juhi hinnangul on ettevõtetel mõistlik erinevatesse IT-lahendustesse investeerimisel juba eos arvestada umbes kümme protsenti eelarvest küberturvalisuse tarbeks, kuna tegu on järjest olulisemaks muutuva valdkonnaga.

"Kahju on sellest, et küberturvalisust peab prioriteetseks vaid iga neljas ettevõtte," lisas Taavi Talve. "Küberturvalisus pole midagi sellist, mis tuleb ettevõttel täiendavalt juurde osta, vaid sellele peaks mõtlema juba oma IT-lahenduste planeerimisel ja eelarvestamisel," selgitas ta.