Autor: Indrek Kald • 20. jaanuar 2020

Peaminister andis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karule ülesande asuda kriitiliselt üle vaatama seni tehtud IT-investeeringute kitsaskohti ning looma uut plaani e-riigi arendamiseks.

"Aastaid on lubatud tehnilisel võlal kasvada. Eestlased ootavad e-riigilt rohkemat kui pelgalt vananenud süsteemide peenhäälestamist. E-riik ei tohi eksisteerida pidevas kriisi-eelses seisundis. On viimane aeg, et riik hakkaks digiteemasid tõsiselt võtma," ütles Karu.

Tema sõnul tuleb seada prioriteet e-riigi jätkusuutlikkuse tagamisele ning alustada konsultatsioone unarusse jäetud arenduste ja investeeringute selgeks tegemiseks. Peaministri seatud eesmärgiks on vaadata kriitiliselt üle e-riigi investeeringute juhtimine ning luua uus ministeeriumite-ülene strateegia e-riigi tuleviku kindlustamiseks.

Karu sõnul on ta novembris ametisse astumisest alates kohtunud erinevate huvitatud osapooltega – nii teiste ministeeriumite ja allasutuste kui ka riigi IT-juhtide ning eraettevõtjatega. "Selgelt on jäänud kõlama üks mure – senine riiklik IT-investeeringute süsteem ei ole olnud piisav, et tagada e-riigi jätkusuutlikkus," ütles minister Karu neid kohtumisi kommenteerides.

"Saame õigustatult olla uhked oma e-riigi üle. Usun, et oleme saanud üheks maailma parimaks digitaalseks riigiks tänu oma inimeste leidlikkusele ja julgusele – seda tihti maailma mastaabis olematute rahaliste vahenditega. Kuid paljud neist süsteemidest pole pärast esimese entusiasmi vaibumist saanud seda hoolt, mis tagaks nende pikaajalise töökindluse," kirjeldas Karu.

IT-ministri sõnul pole nii suurelt e-riigi alustalade analüüsi veel ette võetud. Ministri juhtimisel luuakse uus tulevikku vaatav investeeringute plaan, mis keskendub jätkusuutlikkusele, mõistlikkusele ja läbimõeldusele ning ei ignoreeri maailma trende või Eesti reaalsust. Samuti vajab Eesti vastust eurorahade järsule vähenemisele lähiaastatel.

"Lühinägelikkus peab lõppema. Viimase umbes 15 aastaga on lubatud tekkida olukorral, kus riikliku tähtsusega süsteemid lonkavad ühte või mõlemat jalga; kellelgi pole plaani, mis saab pärast eurorahade lõppemist ning loodetakse heale õnnele, kui paratamatu pauk lõpuks käib. Mina ei luba sellel jätkuda," kommenteeris Karu.

Riigi infosüsteemide parendamine ning uue väärtuse loomine käib ministeeriumi teatel koostöös kasutajate, teenuseomanike ja arendajatega – Eesti ametkondadel on võimekad IT-juhid, kelle vajadusi ja oskusi on liiga kaua ignoreeritud.

"Parimaid lahendusi peame looma koos nendega, kes igapäevaselt näevad, mis seni puudu on olnud. E-riigi restart saab olla edukas vaid siis, kui muudatusi viiakse läbi koostöös kõigi ministeeriumite ning allasutustega. Igat uuendust tuleb kindlasti kaaluda ka lõppkasutaja vaatevinklist, olgu rolliks siis kodanik või ettevõtja. Just see on see teadmus, mis hakkab nüüd jõudma otse valitsuse tasandile," lisas Karu.

Ministri juhtimisel sõnastatakse uued riiklikud prioriteedid e-riigi arendamiseks. "Praegune süsteem ei arvesta maailma ega tehnoloogia keerukusega. Kodaniku jaoks ei ole oluline, milline asutus talle teenust osutab. Tema suhtleb riigiga ning eeldab, et riik käitub ühise plaani alusel," ütles Karu.

Investeeringud peavad olema portfellina koordineeritud üle terve riigi ning täitma samu strateegilisi eesmärke. "Parem strateegiline juhtimine tagab selle, et me saame oma kodanikele, ettevõtjatele ning ametnikele pakkuda kaasaegseid e-teenuseid, mille järjepidevuse ning kasutajasõbralikkuse pärast eestlased häbi ei peaks tundma," ütles Karu. Parem investeeringute juhtimine aitab kokku hoida ka kulusid ning vähendada bürokraatlikku koormat, lisas ta.