Indrek Kald • 23 jaanuar 2020

Bigbank kulutas miljoneid uuele IT-süsteemile. "Hullumeelne projekt," kinnitab pangajuht

Bigbank arendas mitme miljoni euroga uue pangasüsteemi Nest, et maksimaalselt automatiseerida töömahukad korduvad protsessid. Uue süsteemi loomine nullist oli hullumeelne projekt, kinnitas panga juhatuse liige Sven Raba.

Bigbanki juhatuse liige Sven Raba.  Foto: Bigbank

"Nesti peamiseks eesmärgiks on panga töö tõhustamine ning klienditeeninduse toetamine, sest see peab tänapäeval olema ühtaegu kiire ja efektiivne, kuid samas ka personaalne ja inimlik," ütles Bigbanki juhatuse liige Sven Raba, kes vastutab tehnoloogiavaldkonna ja juriidilise valdkonna töö eest.

"Uue pangasüsteemi loomine nullist oli hullumeelne projekt, kuid see on osa meie strateegilisest plaanist," lisas ta.

Uus reaalajaline infosüsteem katab enamuse panga põhiprotsessidest ning on liidestatud mitmete riikide väliste registrite ja arveldussüsteemidega. Süsteem põhineb mikroteenuste arhitektuuril, koosnedes madalalt sidustatud teenustest, kus igaühel on oma selgepiiriline vastutusala.

Teenuseid ise jooksutatakse panga poolt hallatavas andmekeskuses Kubernetesel põhineval platvormil, mis võimaldab neid vajadusepõhiselt automaatselt ka skaleerida. Nüüdseks on Nest juurutatud kõikides panga filiaalides, viimasena alates detsembrist ka Eesti peakontoris.

"Uue süsteemi loomise eesmärk oli maksimaalselt automatiseerida töömahukad korduvad protsessid, tehes sellega kvaliteetseid ja kiireid krediidiotsuseid. Lisaks parandada riskijuhtimist ja aruandlust ning hõlbustada töötajate tööd," sõnas Sven Raba.

Kaheksas Euroopa riigis tegutsev Bigbank nägi uudses lahenduses unikaalset ärivõimalust, sest olemasolevad pakettlahendused ei tundunud sobivad ega paindlikud. Alustamisest kulus 16 kuud, et jõuda süsteemi rakendamiseni esimeses filiaalis, Soomes. Järgnesid Rootsi, ülepiiriliselt Saksamaa, Austria ja Holland ning ükshaaval kõik Baltimaad.

Mullu teostati andmete migratsioon ning liiguti üle uuele süsteemile kõigis kolmes Balti riigis järgemööda. Seda kõike tehti paralleelselt kolimisega uude andmekeskusesse ning ka näiteks Euroopa välkmaksete juurutamisega.

Uue pangasüsteemi loomiseks kasutati kaasaegset mikroteenuste arhitektuuri ning agiilseid tarkvaraarenduse meetodeid. Nesti integreeriti täiendavalt ka väliseid lahendusi nagu näiteks Proveniri otsustusmootor ja Accuity registrid.

"Katsime teenustega panga tooted terve elutsükli ulatuses: alates kanalitest, taotlustest, registripäringutest, rahapesu ja muudest kontrollidest ning automaatsetest otsustest kuni panga tuumsüsteemi ja reaalajalise finantssüsteemini välja," loetles Raba.

Nesti arendamisel hoiti pidevalt fookuses tarkvara lähtekoodi puhtust, lahenduse skaleeritavust ning samuti võimalikult lihtsat lahenduse haldust. Tarkvarakoodi puhtuse osas järgiti parimaid praktikaid nagu näiteks Clean Code. Lahenduse skaleeritavusele läheneti mitme erineva nurga alt – nii uute riikide ja toodete lisamise valmisolek, lahenduse suutlikkus teenindada operatiivselt väikest, keskmist kui ka suurt kogust samaaegseid kliente, aga ka võimalust lihtsalt olla skaleeritav nn on-premise kui ka pilveteenuste peal töötamiseks.

Mikroteenuste arhitektuuril põhinev Nest andis võimaluse pöörata tähelepanu ka lahenduse haldusele – loodi selged teavitused ja monitooringud süsteemi tööst, aga samuti ka automaatsed konkreetse komponendi parandamised kui peaks juhtuma tõrkeid. Leiti harmoonia nii lahenduse funktsionaalsete kui ka mittefunktsionaalsete nõuete osas, kinnitas pank pressiteates.

"Nest on muutnud panga äriprotsessi tunduvalt kiiremaks ja automaatsemaks, sest oluliselt on vähenenud käsitöö maht ja seeläbi ka vigade arv," rääkis Sven Raba.

Nest on parandanud info kättesaadavust operatiivsete juhtimisotsuste tegemiseks. Uue süsteemiga kiirenesid kliendi ja panga jaoks olulised toimingud ning paranesid kontrollmehhanismid koos aruannete kvaliteediga, lihtsustus ja kiirenes võlamenetlus.

"Kliente on märgatavalt lihtsam teenindada. Lõpuks ometi saime asuda uute toodetega klientide võimalusi laiendama, seda nii meie põhitoodete – tarbimislaenude – vallas, kui tähtajaliste hoiuste ja ärilaenude osas," tõdes Bigbanki juhatusse kuuluv Sven Raba.

Pikka aega turul olnud pankade infosüsteemid on enamasti väga keerukas kooslus paljudest andmebaasidest ja erinevatel aastakümnetel toodetud tarkvaralahendustest, vahekihtidest ja pealisehitustest. Selliste lahenduste töös hoidmine ja arendamine on tänapäeval raske, aeglane ja kallis protsess, kinnitas ta.

"Kliendi vaates on juba paranenud teeninduse kiirus ning laenu taotlemise mugavus, kuid me arendame jätkuvalt edasi iseteenindust ja partnersüsteeme, sest tulekul on ridamisi uusi tooteid ja lahendusi," lisas Raba. "Nüüd saame hõlpsamini liidestada ja teenindada ka neid ettevõtteid, kes oma klientidele erinevaid finantseerimisvõimalusi ehk laenu ja järelmaksu võimalusi vahendavad," ütles ta.

Bigbank AS on Vahur Volli ja Parvel Pruunsilla omanduses tarbimislaenudele ja tähtajalistele hoiustele keskendunud spetsiaalpank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus ning mis pakub piiriülese teenusena oma tähtajalise hoiuse tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Silvian Karu
Silvian KaruReklaamimüügi projektijuhtTel: 5691 8931
Mari Sarapuu
Mari SarapuuIT konverentside programmijuhtTel: 5372 1821