Autor: Indrek Kald • 5. veebruar 2020

Inglisekeelsed lühendid UX ja UI märgivad mõisteid User Experience ja User Interface ehk eesti keeles öeldnuna veebi kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disain.

Esimene vastutab selle eest, et kasutaja soovitud info kiiresti ja loogiliselt punktist A punkti B liikudes kätte saaks ning teine on koodikogum, mis tagab, et kasutaja veebis mugavalt askeldada saab. Küll aga ei taha või oska kõik inimesed veebilehti õdusaks teha ning klikkija läheb tuldud teed ja valib teise võimaluse. Mis aga eristab hea halvast?

Õige formaadi kasutamine. Täna kasutavad inimesed rohkem nutivahendeid veebis liikumiseks ja üha vähem arvutiekraane, seega enam ei piisa kodulehest, mis on "mobiilisõbralikud", vaid see peabki olema nullist üles ehitatud just kõnealuse lahenduse jaoks.

Tee näiteks Google chrome inspectori ligipääsetavuse tööriistadega kindlaks, et sinu kodulehel ringi liikumiseks ei pea luupi kaasas kandma ning pildid ühes tekstiga on kooskõlas ekraani suurusega.

Muidugi, kasutajakogemus ja -liides toimivad erinevalt telefonis ja arvutis, aga see ongi tänapäev. Ja kui mobiilile mõeldud veebilehte ei ole, siis on suhteliselt kindel, et külastuste arv on madal ning seega ei täida oma eesmärki.

Õige mehhaanika valimine. Vale puhul üritaksid nagu nõukogudeaegse kettaga telefoniga SMS-sõnumit saata. Ilmselt loobud enne, kui asjaga ühele poole saad. Kasutada tuleks lahendusi, mis päriselt toimivad just sellel hetkel, sõltuvalt muidugi külastaja eesmärgist.

Võtame näitena kalendrivaate. On olemas keritav, täielik ja kindlasti mõni muu veel. Kui disainida kodulehte, siis oleneb väga palju teemast, millist lähenemist valida. Kui on vaja sisestada sünnipäev (ilmselt ei pea tegema seda kellaajalise täpsusega), siis oleks ju vale kasutada UI-disainis versiooni, kus on valikus kellaajad nii-öelda browser-native. Või näiteks telefonile mõeldud platvormi disainis kalendrit, kus ühe näpu alla jääb neli kuupäeva.

Õige suuruse valimine. See kehtib kõigele - tekstile, klikitavatele nuppudele, piltide suurusele jne. Näiteks üks pilt võiks mahtuda korraga ära täisvaatesse, tekst võiks olla liigendatud silmale mugavalt ning klikitavad nupud peaksid olema lihtsalt leitavad, ent ei tohiks kasutajale näkku hüpata ega domineerida üle terve lehekülje.

Kvaliteetne foto. Kui taustaks on vale formaadi tõttu laiali venitatud pilt ning kodulehel fotot vaadates ei saa kehvade pikslite tõttu aru, kas sel on inimesed või legomehikesed, on kodulehel paratamatult väga raske viibida ja tegu on kehva UX-disainiga.

Kvaliteetne koduleht on selge, terava graafikaga nii sisu kui piltide osas ning läbimõeldud kontseptsiooniga. Mida lihtsam ja puhtam on veebikodu, seda enam meeldib inimestele seal aega veeta ning keegi ei kiirusta sealt lahkuma.

Info jagamine teemade kaupa. Jäta meelde, et esilehel ei pea olema kogu info - mida rohkem on see loogiliselt liigitatud alapeatükkideks, seda vähem on inimestel vaja veeta infoväljas, mis neid absoluutselt ei kõneta.

Toon siinkohal kahe Eesti spaa põhjal näited, kuidas ühte lehekülge on hea vaadata, sest see on loogiliselt liigitatud ja teisel leheküljel on tahetud kogu info kohe ära mahutada. Kummal ennast paremini tunned?

UX - ja UI disaini valdkond on esmapilgul hea kodulehe osas küllaltki subjektiivne, ent hilisem näiteks Google´i analüütika annab alati aimdust, kui midagi on valesti. Appi tasub võtta ka kõrvalseisjaid ja uurida, kuidas neil mugavam oleks. Ehk ei olegi tootel või teenusel endal midagi viga, vaid asi on hoopis kehvas kasutajakogemuse disainis?

Osale UX-disaineri, sertifitseeritud Google´i disainisprintide läbiviija Andres Kostivi UI/UX-disaini koolitusel. Kahepäevased praktilised kursused hõlmavad erinevaid harjutusi stilistika loogika mõistmiseks, prototüüpide loomiseks, disainiressursi väljastamiseks arendajale ja lõppkasutajatega testimiseks.

Lisainfo ja registreerumine SIIN.