Autor: Indrek Kald • 4. märts 2020

Majanduskasv püsis mullu stabiilselt kõrge kvartalist kvartalisse ja oli kolmandat aastat järjest üle 4%. Seejuures näitas info-side valdkond eelmisel aastal kümnendi kiiremat lisandväärtuse kasvu, mullu oli kasv koguni 28,6%.

"Tähelepanuväärselt on IT-sektori kasvule ennekõike kaasa aidanud edu eksportturgudel," selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul oli IT-sektori nimel valdav osa ettevõtete lisandväärtuse kasvust. "Erakordsete tegurite suur mõju majanduskasvule ongi väikestele riikidele iseloomulik, sest üks tehing või sektor võib mängida majanduses tähtsamat rolli," kommenteeris ta.

Teenusmajanduse roll kasvab Eestis ja Euroopas

IT-sektori suur mõju majanduskasvule tähendab Oja sõnul, et majandus toetub järjest rohkem teenusmajandusele. Sama on viimasel ajal juhtunud ka mujal Euroopas, kus kaubandustülid ja karmim kliimapoliitika on pidurdanud eeskätt tööstussektorit.

"Teenustesektoris ja jaekaubanduses pole aga nende tegurite mõju veel märkimisväärselt tunda olnud," lisas keskpanga ökonomist.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul oli 4,3%ni ulatunud mullune majanduskasv positiivne üllatus, kuid tegevusalade lõikes oli areng ebaühtlasem kui eelnevatel aastatel.

"Jõuliselt kasvasid palgad ja kasumid väikestes, kuid kõrget professionaalsust nõudvates valdkondades," viitas ta muuhulgas info ja -side tegevusalale. "Info- ja side valdkond on viimastel aastatel kasvatanud ka kiiresti hõivet ning oma teenuste eksporti," märkis Aben.

Ettevõtete kindlustunne väheneb meil ja mujal

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul viitab majanduse üldine areng siiski kasvuhoo pidurdumisele. "Kuigi reaalne majanduskasv oli möödunud aasta lõpus kiire, kasvas majandus eurodes mõõdetuna märksa aeglasemalt kui esimesel poolaastal. Kasumi teenimiseks ja palkade maksmiseks on aga olulisem see, kui palju teenitakse eurodes, mitte tingimata see, kui palju tükke toodetakse," märkis ta.

Ettevõtete kindlustunde näitajad nõrgenesid möödunud aasta keskel nii meil kui ka mujal. Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtjad olid tulevase kasvu suhtes pessimistlikud ja eriti morn oli meeleolu sügisel. Viimaste kuude jooksul on aga ettevõtete ootused paranenud, rääkis Oja.

Kõik analüütikud prognoosivad kasvu alanemist

"Majandusprognooside põhjal peaks majanduskasv 2020. aastal aeglustuma nõrgema väliskeskkonna ja vabade ressursside nappuse tõttu," lisas Kaspar Oja.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et majanduskasvu vedanud tegurid on end ammendanud ning tänavu saab oodata 2%-list kasvu.

"Kui 2019. aasta suutis majandusanalüütikuid positiivselt üllatada, siis kahjuks tundub vähetõenäoline, et sama saaks korduda 2020. aastal. Lähemal vaatlusel leiab märke majanduskasvu aeglustumise kohta juba ka eelmise aasta viimasest kvartalist, kus lisandväärtuse kasv jäi enamikul tegevusaladel üsna tagasihoidlikuks," selgitas ta.

Eesti IKT-sektori lisandväärtus ulatus statistikaameti andmeil mullu neljandas kvartalis 288 miljoni euroni, kasvades aasta varasemaga võrreldes 14%.

Ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Abeni kinnitusel aeglustub Eesti majanduskasv tänavu oluliselt, lisaks on veel ebaselge koroonaviiruse puhangu majanduslik mõju.

Juba kolm aastat üle jätkusuutliku taseme

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti majandus kasvanud üle jätkusuutliku taseme juba kolm aastat järjest ning see on suurendanud pingeid tööturul.

"Eelmisel aastal jäi tööjõupuudus küll veel väga oluliseks probleemiks ettevõtetele, kuid selle akuutsus on tasapisi vähenenud. Paljuski on leevendust toonud välistööjõud," märkis ta.

Sel aastal peaks majanduskasv Mertsina sõnul aeglustuma. "Kuigi maailma kaubandusmahu langus ilmselt läbis eelmise aasta lõpus oma madalaima punkti ning ka euroala ostujuhtide indeks näitab paranemist, on koroonaviiruse mõju maailmamajandusele veel vara hinnata ning kui kaua meie suuremate kaubanduspartnerite nõudluse paranemine aega võtab," sõnas Mertsina.

"Meie hinnangul sel aastal ekspordikasv aeglustub ning see pidurdab ka Eesti majanduskasvu," kinnitas Swedbanki peaökonomist.

Palgakasv IKT-sektoris alla riigi keskmise

Konkurentsitult suurim panustaja mullusesse 4,3protsendisesse SKP kasvu oli info ja side tegevusala ning peamiselt IT-sektor. Eelmise aasta kasvust tuli selle arvelt 1,2 protsendipunkti, kogu majanduse loodud lisandväärtuse kasvust andis sektor rohkem kui kolmandiku.

Ühtlasi parandas statistikaamet veebruari lõpus möödunud aasta esimese kuni kolmanda kvartali majanduskasvu novembris avaldatuga võrreldes kiiremaks. Eriti tugevasti muutus kolmanda kvartali majanduskasv.

Palgatulu kasv aeglustus aasta lõpus statistikaameti järgi 6% juurde, olles aasta keskmisena 9%. IKT-sekteoris kasvas palk mullu 7,8%.