Autor: Indrek Kald • 3. aprill 2020

"Ainult nii saame tagada võrgu toimivuse ja elutähtsate teenuste kättesaadavuse just seal, kus inimesed seda tegelikult kasutada soovivad ning vajavad. Selle alusel planeerime oma võrgus ka näiteks mahu ja levialalaiendusi ning mõõdame kasutuskogemust," sõnas Ploomann.

Tänaseks on koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord Eestis kestnud üle kahe nädala ja jätkuvalt palub valitsus inimestel võimalikult palju kodus püsida ning ringi liikuda niivõrd vähe kui võimalik. Selgitamaks välja, kuivõrd on inimesed antud üleskutset järginud, analüüsis Elisa koostöös andmeteaduse partneriga MindTitan anonüümseid Elisa võrguandmeid.

Selleks tuli andmeteadlasil oma mudeleid veidi teisel eesmärgil tööle panna, et hinnata just mobiilsuse ehk liikuvuse muutuseid.

"Meie kui andmeteadlaste jaoks on auasi anda selle analüüsiga oma panus ühisesse võitlusesesse rõhuva tervisekriisiga. Loodame, et varasem aastatepikkune kogemus mobiilsideandmetega töötamisel, on saanud rakenduse täiesti uuel ning loodetavasti meile kõigile kasutooval viisil," märkis MindTitani juht Kristjan Jansons.

Rohkem inimesi kodus: kiire kasv 56% pealt 70%-le

Mailiis Ploomanni sõnul selgus analüüsist, et kui vaadata Eestit tervikuna, siis enne eriolukorra kehtestamist püsis valdava osa ajast kodus veidi üle poole rahvastikust ehk 56% ning kohe pärast eriolukorra kehtestamist kasvas see näitaja 70%-le.

"Kõige suurema muudatuse tingis tõenäoliselt koolide sulgemine ning massiline kaugtööle ümberorienteerumine, kuna kõige enam kahanes just nende inimeste osakaal, kes seni veetsid kodus vähem kui 17 tundi ning samal ajal kasvas nende hulk, kes veedavad kodus enam kui 90% ööpäevast," selgitas ta.

"Kuna meie kõigi ühine soov on eriolukorras võimalikult kiiresti väljuda, on enam kui oluline järgmiste nädalate jooksul ühiselt veel koduseinte vahel püsida," lisas Elisa telekomiteenuste valdkonna juht.

Andmed visuaalselt näha krattide leheküljel

Selleks, et ühine pingutus oleks visuaalselt ja faktipõhiselt jälgitav, avalikustas Elisa oma kodulehel senise analüüsi tulemused ning uuendab andmeid kuni eriolukorra lõppemiseni igapäevaselt. Olukord on joonistatud piltidena nii maakondade lõikes kui ka Eesti tervikpildina.

Andmete lihtsamaks tõlgendamiseks on kõik inimesed jaotatud viite kategooriasse: 1) viibivad kodus kuni kolmandiku ööpäevast (näiteks ainult öösiti), 2) viibivad kodus kuni 70% ööpäevast (ehk käivad küll näiteks tööl, ent ülejäänud aja on kodus), 3) viibivad kodus kuni 90% ööpäevast (ehk kodust eemal 2-4 tundi päevas), 4) viibivad kodus üle 90% ajast (ehk vaid veidi üle 2 tunni kodust eemal), 5) viibivad kodus või kodu lähedal 100% ajast.

Tulemuste puhul kasutatakse sõna "kodu" ja räägitakse "kodus viibitud ajast". Oluline on välja tuua, et tegemist on arvutusliku asukohaga, kus viibivad erinevad andmepunktid kõige sagedamini öösiti.

"Kas see on reaalselt ka kodu või mitte, me ei tea," selgitas MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons. "Tulenevalt sellest punktist võrdleme, kui suur osa päevast veedeti samas asukohas või mujal," lisas ta.

Elisa panustab jätkuvalt ka kolme mobiilioperaatori ja statistikaameti poolt ühiselt loodava analüüsi valmimisse. Konkreetse analüüsi lõid MindTitani andmeteadlased koos Elisaga juba mõned nädalad tagasi ning tulemusi on jagatud ka riigiga. Allikana on kasutatud vaid Elisa võrgu andmeid.