Valitsus kaalub hätta sattunud Bolti aitamist

Bolti asutajad Markus ja Martin Villig kirjutasid valitsusele, et neid ei aita Eesti riigi loodud ajutised toetusmehhanismid, eelkõige KredExi erakorralised laenud ja laenukäendused, sest KredExi laenu maksimummäär on viis miljonit eurot, ent nemad vajavad alates aprillist järgmisteks kuudeks vähemalt 15 miljonit kuus, kirjutab Postimees.

"See summa on vajalik püsikulude katmiseks ja turu muutustest tulenevateks kiireteks investeeringuteks, ​et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimekus kriisist välja tulla ilma saatuslike mõjudeta," märkisid vennad kirjas valitsusele.

Ühtlasi kinnitasid nad, et aasta algus on olnud hea ning nad on kasumlikud kahes kolmandikus linnadest, kus Bolt tegutseb, samas on koroonaviiruse levikust tingitud majanduskriis ja liikumispiirangud mõjutanud negatiivselt Bolti äritegevust ning toonud muuhulgas kaasa palkade langetamise.

Geeniuse teatel on Bolt pöördunud ka Eesti kommertspankade poole. "Kuid ei bilansimaht ega Bolti kasumi ja kahjumi suhe ei vasta tavalistele panga krediidiotsuste standarditele. See analüüs kehtib enamiku – kui mitte kõigi – Eesti kiire kasvuga ettevõtete kohta. Seetõttu ei ole kohaldatavad kriteeriumid hetkeolukorras otstarbekohased," selgitati kirjas.

Nii pakubki Bolti juhtkond välja kaks lahendust: KredExi otsene erakorraline laen Boltile kogusummas 50 miljonit eurot või KredExi tagatud fikseeritud laenukäendus pangalaenule, mis vastab 90-100 protsendile põhisummast.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ütles Äripäevale, et iduettevõtted, kes vastavad meetmete üldnõuetele, saavad taotlust esitada samadel alustel teiste ettevõtetega. Vajadusel on nad valmis aga olemasolevaid meetmeid ümber vaatama, et nende eesmärk täituks.

Tänavu jaanuaris sai Bolt Euroopa Investeerimispangalt 50 miljonit eurot laenu, mis suunati ettevõtte tootearendusse ja laienemisse. See hõlmas nii olemasolevaid teenuseid nagu sõidujagamine kui ka uusi teenuseid nagu toidu kohaletoomine.