Autor: Indrek Kald • 14. aprill 2020

Analüütikud: Bolti "IT-revolutsiooni" majanduslik sisu on töölepinguta töötajad

Bolti loodud "IT-revolutsiooni" majanduslik sisu ehk ettevõtte ainuke tuluallikas on see, et sealsed autojuhid ja kullerid töötavad ilma töölepinguta, väidavad riigi võimalikku tuge ettevõtlusele uurinud analüütikud.

Järgneb väljavõte blogis Sharpminder avaldatud Raul Malmsteini ja Anu Tootsi artiklist:

Bolti takso Tallinnas sügisel 2019.
Foto: Andras Kralla/Äripäev

Kogu empaatia juures Bolti suhtes, on raske takso- ja toidujagamise teenust pidada kas riiklikult tähtsaks või ülioluliseks. Boltil, nagu paljudel teistel idufirmadel (sõltumata nende tinglikust või tegelikust väärtusest), on kombeks oma tegevust kvalifitseerida kui mingit revolutsiooni. Bolti puhul siis linnatranspordi suhtes – Bolti takso teeb ka ümber nurga poodi sõitmise enneolematult lihtsaks, kiireks ja odavaks. Iseasi, kas selline mugavusteenus on ühiskonna toimimiseks kriitiline?

Kõikide platvormteenuste puhul ei saa riigiabi moraaliriski mõttes mööda minna ka sellest, kuidas selline "linnatranspordi revolutsioon" saavutatakse? IT-komponent on muidugi olemas, aga ei ole peamine.

Tegelik "sääst" tekib seeläbi, et Bolti ainuke tuluallikas ehk autojuhid/kullerid töötavad ilma töölepinguta. Bolt, nagu teisedki sarnased gig-ettevõtted, ei soovi võtta vastutust töötervishoiu, töötajatele töövahendite andmise, tööaja normeerimise jms suhtes. See on selle IT "revolutsiooni" majanduslik sisu. Siit see "odav" sõidu hind.

IT-komponent on muidugi olemas, aga ei ole peamine. Tegelik "sääst" tekib seeläbi, et Bolti ainuke tuluallikas ehk autojuhid/kullerid töötavad ilma töölepinguta.

Kogu see asi haakub suhteliselt halvasti ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, mille Euroopa riigijuhid ja institutsioonid 2017 lõpus suure hurraaga heaks kiitsid.

Bolt töötajad on ametlikult need väidetavad ca 500 kontoritöötajat Tallinnas. Neile rakendub ka töötukassa toetusmeede, mis on pigem tugi tööandjale kui töötajatele. Taksojuhid, kullerid saavad küll tööd Bolti platvormil, aga pole töö- ja sotsiaalõiguse mõttes nende töötajad. Seetõttu neile sotsiaalsed tagatised ei laiene.

Ülejäänud tuhanded Bolti kontoritöötajad – olgu see Mexico City, Jerevan või Kaplinn – on sealsete riikide kriisimeetmete subjektiks ja keegi ei tea, kuidas ja mis tingimustel Bolt võiks ja saaks neis riikides riigilt abi. Arusaamatu oleks ka see, et miks peaks Eesti maksumaksja toetama palgatoetuse maksmist kuskil Aafrikas või mujal.

Bolti ärimudel ja majandustulemused teevad ka murelikuks ennekõike COVID-19 kriisi ja selle järelmõjude valguses. Bolt sai Ärilehe andmetel 2018. majandusaasta eest ca 80miljonilise käibe juures 61 miljonit kahjumit. Pidi igati normaalne olema Bolti juhi Markus Villigu sõnul.

Ei pea olema selgeltnägija, et mõista, et 2020 (me ei tea Bolti 2019. a numbreid) saab olema ülikeeruline tulude poolel. Peale I kvartalit on tulude poolel vastu vaatamas tuumatalv ja kahjum paisub, kui püsikulusid ei vähenda. Viimane tähendaks oma tegevuse kokku tõmbamist üsna paljudes linnades, kus Bolt hetkel opereerib.

Igal juhul on ärimudel, mis baseerus vaid kiirele kasvule opereeritavate linnade ja tehtavate sõitude baasil, väga keerulises olukorras.

Igal juhul on ärimudel, mis baseerus vaid kiirele kasvule opereeritavate linnade ja tehtavate sõitude baasil, väga keerulises olukorras. COVID-19 teeb ka väga raskeks vanal kujul, pikema kriisi tingimustes, uue raha kaasamise nagu varasemalt.

Majandus taastub aeglaselt, inimeste liikuvus väheneb ja ilmselt vaadatakse üle ka oma kulud, sh taksosõidud. Siin on nii palju küsimusi, millele kellegil pole täna lõplikke vastuseid. Siinkohal on paslik meenutada Warren Buffeti ütlust tõusuveest ja paljastest ujujatest.

Bolti puhul oleks vaja vaadata ka omanike struktuuri ja investoreid. Crunchbase´i andmetel on Bolt siiani kaasanud ca 300 miljonit eurot + seni avaldamata summa (väidetavalt vähemalt kümnetes miljonites) Hiina taksoplatvormi gigandilt Didi Chuxing.

Erinevates investeerimis- ja laenuringides on lisaks kohalikele investoritele ja Didile paigutanud arvestatavat raha Saksa autotööstuse gigant Daimler (ca 100 miljonit eurot?) ja 50 miljonit laenuna veel selle aasta alguses Euroopa Investeerimispank (EIB).

Kui on välistatud seniste investorite panus, siis Eesti maksumaksja ei peaks kaasa lööma mitte mingis vormis.

Esimene loogiline küsimus on, et mida ja millises mahus rahaliselt on valmis tegema Bolti toetamiseks didid, daimlerid ja Alexander Stubb EIB juhina? Kuidagi uue rahaga kaitsma oma investeeringuid või see on välistatud? Kui on välistatud nende panus, siis Eesti maksumaksja ei peaks kaasa lööma mitte mingis vormis. Kõige vähem mingiks eufismiks kujunenud liikviidsusalenu andjana.

Kokkuvõttes oleksid Bolti puhul põhiküsimused need kolm asja:

1) Kas platvormide ärimudelid vajavad pimesi poputamist elik kas me "usume alati Andrus Veerpalu"?

2) Kas Eesti maksumaksjad peavad korvama teistest riikides tekkivad probleeme ja riske, sh tööjõukulusid?

3) Riigi palgatoetused peaksid jõudma kõigi töö tegijateni ka Bolti mõttes – ka taksojuhid ja toidukullerid.

Tahaks loota, et Eesti valitsus on oma ülesannete kõrgusel ja teeb kaalutletud ja tarku otsuseid, kus esiplaanil on laiem mõju majandusele ja majanduslik otstarbekus maksumaksjale. Mitte ei oleks kui laenukomitee, kes teeb otsuseid suva või veelgi hullem, poliitilise omakasu pärast. Oluline on see, et poliitika – Who Gets What, When, How – oleks mitte ainult aus ja õiglane, vaid sellisena peaks ka paistma.

Loe pikemalt blogist Sharpminder.com. Blogi autorid on finantsinspektsiooni eksjuht, kunagine MKMi asekantsler ja peaministri endine nõunik Raul Malmstein ja Tallinna Ülikooli poliitikateaduste õppejõud Anu Toots.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755