Kas arendajate värbamine on läinud kergemaks?

Kuni kriisini oli selge, et arendajate värbamise turg on selgelt ülekuumenenud. Eesti IT-ettevõtete edulood, hea ettevõtluskeskkond ja edukate idufirmade n-ö vahendeid valimata värbamine tekitas olukorra, kus pakkumine jäi selgelt nõudlusele alla.

Arendaja värbamine võttis keskmiselt 2–6 kuud ja palgasoovid aina suurenesid. Pärast koroonaviiruse puhangut tekkis aga värbamissooviga ettevõtetel lootus, et nüüd saab lõpuks normaalsetel tingimustel arendajaid värvata. Ehk isegi väiksema kuluga.

Värbajate turu normaliseerumiseks olid olemas head teoreetilised eeldused. Selgelt oli näha, et paljud ettevõtted peatasid investeeringute tegemise uutesse IT-projektidesse ja ka värbamisele tõmmati kriips peale.

Selle löögiga said pihta IT-ettevõtted, kes nõudluse vähenemise tõttu on tõenäoliselt sunnitud oma meeskondi vähendama. Võis ka arvata, et idufirmad, kes ei suutnud enne kriisi raha tõsta, ei saa oma meeskondi pikalt hoida ja ka sealt vabaneb turule nii mõnigi pärl.

Reaalsus veel eeldusi ei toeta. Olles rääkinud sel nädalal mitme värbajaga Eesti tippettevõtetest, ei tundu, et taoline stsenaarium oleks veel reaalsuseks saanud. Värbamislootusega ettevõtteid ühelt poolt on, aga töökuulutustele ei laeku märkimisväärselt rohkem pakkumisi, pärlitest rääkimata.

Mõningat liikumist on täheldada junior- ja medium-arendajate osas, aga see oli ka selline enne kriisi. Tundub, et inimesed ei ole väga varmad ebakindlatel aegadel töökohta vahetama.

Võib-olla on liikumiseks veel liiga vähe aega möödas ja suuremad muutused pole jõudnud rakenduda?

Hea arendaja on kulla väärtusega. Seda teavad kõik. Kas võib siis eeldada, et kriisi ajal lastakse nad ettevõttest minema? Kindlasti mitte.

Isegi kui tellimused vähenevad, siis parimaid arendajaid ära ei lasta. Meiegi hoiame oma tiimides eelkõige neid, kellega oleme aastaid koos töötanud ja kellele saame toetuda ka ettevõtte kriisist välja toomisel. Ka teisi arendajaid üritame hoida, investeerides varasemat marginaali ettevõtte enda projektidesse või vähendades veidi palka.

Kui muud ei jää üle, peavad esimesena minema need, kes loovad vähem lisaväärtust, ei sobi meeskonnaga kokku või kes on buumi ajal üle mõistuse suure palgaga tööle võetud.

Seega tundub üpris ebatõenäoline, et tööjõuturul suurel hulgal tipparendajaid liikuma hakkab. Eks järgmised kuud näitavad, kas ma eksin või mitte.

Mis saab siis, kui kriis kestab arvatust kauem? Veel pool aastat? Aasta? Rohkem? Suurest värbamisest võib saada suur koondamiskulu ja kaob nii idufirmadele kui ka küpsetele ettevõtetele vajalik paindlikkus, kui kulusid kokku tõmmatakse.

Kõige paindlikum viis, kuidas hoida kulude juhtimisel ja arendusmeeskonna skaleerimisel paindlikkust, on kasutada 30-50% ulatuses arendust teenuse vormis ehk renditud arendajaid Eestist või lähiriikidest.

Oluline on teada, et näiteks Poola, Ukraina ja Rumeenia turgudelt teenuse ostmine on tunduvalt odavam kui Eestist ja hetkel isegi odavam kui kohalik palkamine.

Teiseks on arendajate saadavus lähiriikide turgudel mitu korda parem ja meeskonna ülesehitamine võtab ka vähem aega. Kolmandaks saab kogu meeskonna ilma eriliste kuludeta ruttu kokku tõmmata, kui tekib kiire säästuvajadus.

Idufirmad teavad, et uue rahastusringi kokkusaamine võib venida ja kui kulusid kokku ei tõmmata, võib head ettevõtet oodata äkksurm või asutajaid omanikeringist väljaheitmine. Olemasolevate arendajate koondamine vähendaks lojaalsust ka teiste töötajate seas ja saadaks tööturule sõnumi, mis teeks edasise värbamise raskemaks.

Väliste arendajate kasutamine omandab aga eriliselt tähtsa mõõtme just kriisi ajal. Hinnavõit on vana uudis, aga paindlikkus, mida see töövorm võimaldab, on praegu kulla hinnaga. Isegi Eesti ettevõtted võivad avastada, et säästud küündivad sadadest tuhandetest paari miljonini aastas olenevalt arendusmeeskonna suurusest ja hinnatasemest.

Paavo Pauklin on tarkvaraarendusettevõtte Netcorp asutaja ja juht. Netcorp on kümme aastat tegelenud Eesti ja Põhjamaade ettevõtetele arendustööjõudu leidmisega Poolast ja Ukrainast. Kommentaar ilmus algselt lehel Medium.com.