Autor: Indrek Kald • 5. november 2020

Ta viitas suvisele ümarlauakohtumisele, kus koos olid turismifirmade liit, spaaliit, hotellide-restoranide liit, Eesti Pank, MKM, Tallinna sadam, lennujaam, linnavalitsus jms. Statistikaamet küsis seal, milliseid otsustamiseks vajalikke andmeid ettevõtetel pole.

"Liidud läksid koju, tulid tagasi, esitasid meile nimekirja sajast erinevast näitajast. Hakkasime vaatama – 70 olid meil olemas. Muidugi statistikud olid kasutanud väga udupeeneid nimetusi, millest tavakeeles keegi aru ei saanud. Nimetasime ümber, kõik said aru, 70 kadus ära," selgitas ta.

30 näitaja kohta esitas statistikaamet küsimuse, et enne kui hakkab neid tootma, ütelge, mille jaoks neid konkreetseid näitajaid kasutate, mis otsuseid teete. "Järgi jäi ainult viis küsimust, mida me saame ka kiiresti lahendada," rääkis Mart Mägi augusti lõpus Pärnu finantskonverentsil.

Kuidas teha andmete põhjal paremaid otsuseid?

3. detsembril selgitab Mart Mägi Tallinnas konverentsil "Suurandmed aastal 2021: Mida saaks paremini teha?", kuidas riik saab andmetele tuginedes teha paremaid otsuseid.

Pärnu finantskonverentsil kinnitas Mart Mägi, et koostöös erinevate organisatsioonidega on statistikaametil tekkinud teadmus, kuidas andmetega ümber käia. "Minu jaoks on see Eesti e-riik 2.0, mida me vaikselt niimoodi ehitame. 1.0 olid infosüsteemid, X-tee. 2.0 on see, kuidas me neid andmeid kasutame ja kuidas nende andmete pealt otsuseid peaksime langetama," sõnas ta.

Samas lisas Mägi, et Eesti e-riigi 1.0 ja Eesti e-riigi 2.0 vahel on “üks segane periood, sest me veel ei oska neid andmeid kasutada, samas selle 1.0ga on väga palju juba tehtud”.

Tema sõnul andmete kogumine ühiskonnas muutub, sh kaovad küsimustikud, ent seda tööd ei saa teha ühe aastaga. "Kui me võtame kasutusele teise allika, siis me peame veenduma, et see teine allikas on kvaliteetne ning me suudame asendada selle algse allika, mis olemas on," märkis Mägi.

Statistikaamet on tema sõnul täna olukorras, kus osaliselt on see hüpe tehtud. "Oleme otsinud ja osades kohtades ka leidnud neid allikaid ning me järjest viime üle kogu informatsiooni teistele, reaalajas allikatele," kinnitas Mart Mägi Pärnus.

"Sorri, me juba tõmbame teie lehtedelt informatsiooni"

"Me tegeleme täna veebi kammimisega, nii et sorri, me juba tõmbame teie lehtedelt informatsiooni. Me tegeleme IoT andmetega, näiteks elektriandmetega. Me tegeleme skannitud andmetega, kriisi ajal käisid läbi ka mobiiliandmed. Tegeleme kõikide erinevate allikatega," kirjeldas Mägi.

Algandmete omavahelise vahetamise osas on statistikaamet tema kinnitusel osaliselt live'is. "Oleme valmis palga osas ning võtame vastu ettevõtetelt andmeid üksikkirjete näol. Ei mingit küsimustike täitmist, ülekanded. Me ei ole jõudnud sellega väga kaugele ning teist enamusele võib see tulla lausa uudisena," rääkis ta ettevõtete-asutuste finantsjuhtidele.

Tegelikult pole Mart Mägi sõnul vaja ka eStati jms. "On vaja vaid ühte nuppu ja kuu lõpus öelda, et ma saadan andmed. Meie oleme valmis toetama, et asendada õnnetu kogumine uue andmevahetusega," sõnas ta.

"Koostöös teiega me tahaks käivitada automaatse andmevahetuse, mis peaks hõlbustama meie kõigi tööd ning tõstma efektiivsust," rääkis Mägi Pärnusse kogunenud finantsjuhtidele. "Eeldus on see, et me jõuame T+30ni enamuse näitajate puhul, et te saaksite langetada paremaid otsuseid," kinnitas ta.

"Kui näitajat veel ei ole, siis minu e-mail on kättesaadav"

Statistikaameti juhtimislaudade veebilehe ja info peal töötavad tema sõnul nii keskvalitsus, omavalitsused, ministeeriumid kui erialaliidud. "Seal on võimalik saada oma sektorist absoluutselt kõik näitajad, mida suudate ette kujutada. Kui näitajat veel ei ole, siis minu e-mail on kättesaadav ning kogu statistikaamet on kättesaadav – me oleme teie teenistuses," sõnas Mägi.

Tema sõnul on statistikaameti väljastatav info aina detailsem ja üha lähemal reaalajale. "Paneme kokku kaubavahetuse statistikat. Teil on väga kerge jälgida, kuhu riiki ja millist kaupa ning kust riigist ja millist kaupa veetakse, milline on konkreetse kaubagrupi turuosa ning kas keegi on sellesse riiki juba seda kaupa eksportinud või veel mitte," selgitas Mägi Pärnu finantskonverentsil.

"Kui vaadata nende andmestike detailsust – näide elektriandmestikust –, siis suudame täna öelda, kus inimesed elavad, kus nad magavad, kus nad ööklubis käivad ja kus trenni teevad. Ehk kui mõelda kaubandusketi vaates, et kuhu ma peaksin poe tegema, siis see on [andmete osas] võimalik," väitis ta.

"Meid huvitab info, mis tekib meie enda käitumisest"

Kuigi ülevaatlikkus on aina detailsem, säilitab amet Mägi sõnul statistilise konfidentsiaalsuse. "Me ei jälgi inimest ja robustselt öeldes meid ei huvita inimene. Mis meid huvitab, on info, mis tekib meie enda käitumisest. Seda rakendatakse ühiskonnas otsuste langetamiseks," sõnas statistikaameti juht.

Amet üritab Mägi sõnul astuda sammu edasi, aidates oma andmeteadlastega neil ettevõtetel, kes annavad riigile andmeid, lahendada äritegemiseks vajalikke küsimusi. "Oleme pöördumas kaubanduskettide suunas eelkõige ning pakkumine on võrdväärne – me paluksime andmeid ning oleme valmis andma informatsiooni teie kliendiportfelli tegeliku sisu üle," märkis ta.

"Statistiline konfidentsiaalsus ja privaatsus on alati kaitstud, me ei anna kellelgi tagasi isikustatud informatsiooni. Aga kui huvi on teada saada, mis inimesed siis minu portfellis tegelikult on, kes on mu kliendid või kes selles piirkonnas on kliendid, siis teatud agregeeritud ja üldistatud tasemel sellist tööd on võimalik ja tulebki koostöös teha," lisas Mägi.

Tema sõnul üritab statistikaamet aidata riigil "vaadata kristallkuuli sisse ja aina rohkem näha ette seda, mis meie ühiskonda ootab: näiteks järgmine pandeemia, kliimamuutus, muutuste mõju". Andmeteaduse põhiülesandeks saab statistikaameti juhi Mart Mägi kinnitusel tuleviku avastamine.

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi räägib 3. detsembril Tallinnas toimuval konverentsil "Suurandmed aastal 2021: Mida saaks paremini teha?", kuidas riik saab andmetele tuginedes teha paremaid otsuseid.

Samal konverentsil esinevad veel Cybernetica juhatuse liige Dan Bogdanov, Dateli tarkvaraarenduse ja tehnoloogia direktor Agu Leinfeld, analüütikaettevõtte Newbase asutaja Raul Leppik, TTÜ suurandmete õppejõud Innar Liiv jt.