Inimkeskne andmekasutus aitab kasvatada majandust

Inimkeskne andmekasutus
Psühholoogiadoktor ja digitaalse käitumise teadur Tanel Mällo.

Ettevõtted prognoosivad Euroopa Liidu uuest andmekaitse paketist negatiivset mõju isikuandmeid kasutavate ärimudelite jätkusuutlikkusele. Ent laiemas raamistikus on taotletav muutus märk, et meid isikuandmete osas tänasesse toonud põhimõtted ning ärimudelid siit enam väga kaugele edasi ei vii, kirjutab digitaalse käitumise teadur Tanel Mällo.

Euroopa Liit kaasajastab väga kaua sisuliselt muutumatuna püsinud andmekaitsepõhimõtteid ning neile rajatud äri- ja ühiskonnakorralduse mudeleid olukorras, kus maailmamajanduse areenile on astunud uus kangelane - üksikisik. Selle tegelase kaalukust mõjutab asjaolu, et tänaste ärimudelite põhikapitaliks on üha enam üksikisiku loodud andmed. Uue reaalsusega kohanejaid ootab läbipaistvam ja õiglasem, täiesti uusi teenimisvõimalusi pakkuv inimkeskne avatud andmeturg. Eestile on selles mängus jagatud head kaardid.

On aeg valmistuda turukorralduseks, kus üksikisik kui oma andmete õigusjärgne omanik võtab tänaste ettevõtete asemel ise vastutuse oma isikuandmete omandi, kasutuse ja saatuse eest. See trend toimub osaliselt reaktsioonina tänaste ärimudelite puudustele privaatsuse suhtes, osaliselt tänu tehnoloogia arengule. Muutus mõjutab ühiskonna kõiki aspekte ja liikmeid: eraisikud, uued ja vanad ettevõtted, riik ja kodanikuühiskond. Kuidas selleks muutuseks valmistumist Eesti eduks kasutada? Meil on hea positsioon inimkesksel andmekasutusel põhineva ühiskonnakorralduse kujundamiseks ning levitamiseks, mis on loogiline samm edasi eeskujust, mida Eesti on andnud e-demokraatia osas. Selleks peame üksikisikute, organisatsioonide ja ühiskonna tasandil lahendama innovaatilistele lahendustele iseloomuliku muna ja kana tõrke: (potentsiaalsed) teenusepakkujad ootavad nõudlust, kasutajad pakkumist.

Üksikisiku andmed (nt asukoha-, side-, tervise-, finants-, ostuinfo jne) kuuluvad Euroopa Liidus juba praegu talle endale. Ent selle omandiõiguse kasutusvõimalused piirduvad reeglina “yes” klikkimisega teenuste kasutustingimuste juures. Selle tulemusel puudub üksikisikul terviklik pilt oma andmete ulatusest, praegusest kasutusest ja väärtusest, rääkimata kasutajasõbralikest lahendustest, mis oma digitaalse vara väärtuse maksimeerimist motiveerivad. Seetõttu omakorda puudub ettevõtetel vajadus arendada uusi teenuseid/ärimudeleid, mis kasutaksid üksikisiku õigustest tulenevaid võimalusi.

Ülemaailmset trendi ja Eesti e-riigi kuvandit arvestades on mõistlik ja loogiline arendada Eestis inimkeskse andmekasutuse skaleeritavaid lahendusi, et demonstreerida, milliseid isiklikke, majanduslikke ja avalikke hüvesid üksikisiku kontrollitud andmete vaba liikumine toob. Analoogiale toetudes algab see protsess šveitsi pangakonto-taolise isikliku andmehaldusplatvormi loomisest igale soovijale (sh ka nt e-residentidele). Isikliku eelistuse küsimuseks võib jääda, kas konto sisaldab üksikisiku kõiki andmeid või toimib vaid andmete kasutamise üle kontrolli reguleerimise vahekihina. Kasutatav lahendus peab andma inimesele ülevaate ja kontrolli sellest, milliseid andmeid tema kohta kogutakse, kuidas neid kasutatakse, hoitakse, jagatakse ning missugust väärtust nende abil luuakse. Oma andmete kasutamise kui uue tuumkompetentsi kujundamisel ja rakendamisel pole otseselt piire. Ent mõistlikud standardid peavad tagama, et üksikisiku optimaalne koormus selle infrastruktuuri kasutamisel on võrreldav tuludeklaratsiooni täitmise või juuksuriskäiguga. Alustuseks piisab, kui ka andmetega tegelemise tajutud kasutegur on nende kahe teenuse omaga võrreldav.

Jättes kõrvale tulevikuteenused, mida me täna ette ei oska kujutada, on selge, et üksikisikud ja ettevõtted võidavad inimkesksest andmekasutusest tingitud turubarjääride langetamise, ettevõtete andmehalduskulude vähenemise, nõudluspõhiste ja personaliseeritud ärimudelite hüppelise arengu ning osaliselt avalikke huve teeniv tõhusa meta-andmete turu kujunemise kaudu. Viimase tagamiseks peab inimkeskse andmekasutusega kaasnema ka toimiv regulatsioon anonümiseeritud andmete kasutamiseks üldsuse huvides (avalike teenuste kasutamiseks). See suurendab tajutud isiklikku vastutust ühiskondlike arengute eest.

Nagu peaminister oma hiljutises kõnes mainis, on plaan andmete vaba liikumise kui põhivabadusega Eesti eesistumise ajal tegeleda. Soovin, et meil oleks 2018. aastal visioonide kõrval ka tõendusmaterjal, kuidas inimkeskne andmekasutus aitab kasvatada majandust ja heaolu ning suurendada ühiskonna avatust. Selleks saame täna kodanike, ettevõtete ja riigi koostöös selgitada, missugused on üksikisiku kontrolli all olevatele andmetele tugineva ühiskonna toimimispõhimõtted, infrastruktuur ja ärimudelid. Ning ühiskonna arengut ühiskonna mureks jättes - oma andmete üle kontrolli võttes võtame vastutuse iseenda heaolu eest, mille seni võimaluse puudumisel käest oleme andnud.

Osale arutelus

  • Tanel Mällo

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Derivco is looking for a TECHNICAL WRITER

Derivco Estonia OÜ

15. detsember 2017

Arvamused

Teabevara