18. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Meil on kodus probleem. Meie kümneaastane tütar tahab luua endale Rate’i konto, aga tema isa – see tähendab mina – on selle vastu. Tütar on mulle selgitanud, et kõik teised on Rate’is ja narrivad teda, sest tema pole.

Mina tunnen end vaheldumisi lubjaka ja kanaisana, aga pean veel esialgu survele vastu. Sest mul on juba ammust ajast Rate’i suhtes negatiivne eelarvamus. Eelkõige seepärast, et ma olen ühe tähtsa osana oma pedagoogilisest panusest lastele kogu aeg sisendanud, et teisi inimesi ei tohi hinnata nende välimuse järgi, veelgi vähem selle pärast narrida.

Rate’i äriidee on täpselt vastupidine – õhutada inimesi üksteist välimuse järgi hindama ja selle võimaluse eest neilt veel raha ka võtta. Rate’i sihtgrupp on minu arvates eelkõige noored, kes ei ole endale ei õppimise ega mõne harrastuse kaudu eneseteostust ja identiteeti leidnud. Seda otsivad nad rate.ee kaudu ja tulemused on sageli pehmelt öeldes kummalised.

Selgitasin tütrele, miks ta minu arvates võiks rahumeeli teistest erineda ja mitte omada kontot rate.ee-s. Kuid et sellest jäi väheks, istusime ühel õhtul koos arvuti ette ja läksime ühele pisikesele ekskursioonile mööda seda üliedukat IT-keskkonda.

Vaatasime sissejuhatuseks tema sõbrannade ja tuttavate kontosid, sealt läksime edasi nende virtuaalsete sõprade juurde. Tütre entusiasm Rate’i suhtes lahtus umbes kümne minuti pärast. Selleks ajaks olime jõudnud näiteks ühe kümneaastase tüdruku sellise kommentaarini teise kümneaastase pildi kohta: «täiega nõme pilt ma tean sind kõik ütlevad et sa oled lits. loll ei ole sa või kuna sa käis talvel miniseelikuga.» Üks 11-aastane kommenteeris samaealise tüdruku rannas tehtud pilti nii: «mis pekkid sul on pakks pederasd.»

Umbes sealkohal lahkus tütar mu kõrvalt ega tahtnud enam Rate’i liikmeks hakata. Vähemalt praeguseks on see teema päevakorrast maas. Mina surfasin veel pisut ringi

Üks kümneaastane poiss on välja pannud pildi, kus ta lebab põrandal pärast «ägedat pidu». Keegi 13-aastane tüdruk kommenteeris seda pilti kahtlustavalt: «10 aastasel on kindlasti jube läbuu.» Kümneaastase vastus sellele kommentaarile on: «tra sa pane enda vittu ahv raisk mine munni tra sa pole täis olnud isegi nahhui.»

Mõningad täpsustused. Olin rate.ee-s kokku umbes tunni. Seega ei ole eriti tõenäoline, et ma isegi murdosa selles keskkonnas vohavatest roppustest suutsin leida. Sama kurb on ka tõdemus, et peale roppuste on 99 protsenti seal sisalduvatest juttudest täielik tühjus. Mida muud arvata 10–12-aastaste kommentaaridest a` la «sa oled nii seksy, sina aga nii nunnu, mis sa teed kui ma ennast ära tapan, amfetamiin teeb impotendiks» jne, jne.

Arvake nüüd ära, kas minu arvamus Rate’ist muutus paremaks või halvemaks pärast seda väikest uudishimutsemist. Ja siis küsige endalt, kas te teate, millega teie lapsed tegelevad, kui nad arvutis midagi toimetavad.

Aga küsimusi on mul veel. Näiteks küsisin endalt, kas ma tunneks end paremini, kui Rate’i omanikuks ei oleks EMT, vaid mingid Lasnamäe poisid. Tõenäoliselt. Võib-olla et see sisuliselt ei muudakski midagi, aga Eesti ühe kõige tugevama kaubamärgiga firma ei peaks end sellise saastaga siduma.

Veelgi hullem – tegelikult on EMT ja Eesti Telekomi kaudu selle keskkonna omanikeks ka Eesti ja Rootsi riik. Ma olen mõlema riigi kodanik ja häbenen siis mõlema eest. Ja kutsun mõlemat riiki kasutama oma omanikuvõimu ja nõudma ühte kahest: tsensuuri kehtestamist või selle keskkonna sulgemist," kirjutas Randpere.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb