Eesti vajab lähiaastatel kuni 6500 IT-spetsialisti

Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu maikuisest uuringust selgus, et Eesti IKT sektor vajaks kohe, kasvõi täna 1700 inimest ja lähema kolme aasta jooksul kuni 6500 töötajat.

Samuti arvutas liit välja, kui suur oleks täiendavate IKT spetsialistide abil loodav lisandväärtus, milleks saadi vajamineva täiendava 6440 töötaja korral 267,3 miljoni eurot ehk 10 378 eurot lisandväärtust ühe töötaja kohta.

ITL-i president Taavi Kotka ütles eile „Aktuaalsele kaamerale“, et koos euro tulekuga ja majanduskasvuga on nõudlus spetsialistide järele oluliselt kasvanud ja täna on mitmed Skandinaavia suurettevõtted mõelnud oma arenduskeskuste Eestisse kolimise peale, aga me ei suuda nende vajadusi rahuldada.

Uuringust tehti järgmised järeldused:
1. Eesti IKT sektori tööjõuvajadus 3 aasta jooksul on vähemalt 3000 töötajat (see tähendab, et praeguse 5000 inimese asemel peaks ITL-i liikmeskonna tööjõukasvu vajaduseks 41%);
2. Tänaseid kõrgkoolides õppijaid ei saa lugeda tööturule uute tulijatena kuna enamik neist juba töötab IKT sektori ettevõtetes;
3. Rahvusvaheliste ettevõtete huvi luua Eestisse oma arenduskeskusi või tootmisüksuseid on äärmiselt raskesti prognoositav, kuid selleks valmis olles peab haridussüsteem tegelema ületootmisega (koolitama „ette“). Hinnanguliselt on võimalik vähemalt 500 uue töökohta lisandumine 3 aasta jooksul. Lähiregioonist võib rahvusvahelise ettevõtte laienemise näitena tuua Barclays panga 400 töötajaga arenduskeskuse loomise Leetu aastal 2010;
4. Uute alustavate ettevõtete (start-up) tööjõuvajadus on samuti raskesti prognoositav kuid hinnanguliselt on võimalik umbes 500 uue töökoha lisandumine 3 aasta jooksul. Antud hinnang põhineb statistikaameti andmetele mille kohaselt lisandus IKT sektoris 1-9 töötajaga ettevõtteid aastas 84 (i. kv. 2010 võrrelduna I. kv. 2009);
5. Mitmeid tippspetsialiste (siin – rahvusvahelise magistriõppe tase) ei ole võimalik koolitada järjestikuse 3+2 õppemudeliga. Tegemist on kompetentsidega kus on vajalik kõigepealt töökogemus ja siis kõrgemal tasemel edasi õppimine.
6. Täna jätkub kõrgharidusega IKT spetsialiste põhiliselt ainult IT ja telekommunikatsioonivaldkonna ettevõtetele, muud sektorid on kohtade täitmisega hädas. Antud prognoos lähtub ainult IKT sektorist ning ei arvesta teiste tööstuse ning teeninduse valdkondade ja riigisektori vajadust IKT tööjõu järele;
7. Struktuurseid muutusi IKT sektoris ja teistes majandusharudes saab läbi viia vaid piisava hulga kvalifitseeritud tööjõu olemasolul. Tänane IKT haridusega kõrgkoolilõpetajate arv (keskmiselt 530 aastas) on piisav vaid IKT tööstuse hetkeolukorra säilitamiseks. Samas IKT sektoris on normaalne kui toimub laienemine vähemalt 20% aastas. Kuna IKT sektor konkureerib rahvusvahelisel turul siis jätkates tänase tööjõu arendamise mudeliga jõuame olukorda kus erinevatel majandussektoritel on ees arengulagi ning konkurentsivõime kasvatamiseks peab kasvama efektiivsus. See saab aga tekkida ainult uute tehnoloogiate kasutuselevõtu läbi. Kui seda ei toimu, siis odavusel põhinev majandusmudel ja kapitalipuudus jätavad Eesti võõraks andekatele ettevõtjatele, välisinvestoritele ning toimub ka olemasoleva tööjõu väljavool.
8. Autoriteetsed allikad viitavad, et aastatel 2000–2004 tulenes OECD ja Euroopa Liidu riikides ligikaudu pool majanduse tootlikkuse kasvust IKT kasutuselevõtust ja sellega seotud organisatsioonilistest uuendustest.

Kogu sektori tööjõuvajadus on tuletatud lähtudes eeldusest, et ITL-i liikmeskonda kuuluvate ettevõtete tööhõive moodustab 32% kogu IKT sektori tööhõivest. Prognoosis on võetud arvesse ka uute alustavate ettevõtete ehk start-up’ide tööjõuvajadus ja rahvusvaheliste ettevõtete huvi luua Eestisse oma arenduskeskusi või tootmisüksuseid.

Uuringus küsiti ettevõtetelt, milline on nende tööjõuvajadus uute töötajatega töökohade täitmiseks mais 2011 ja milline on tööjõuvajadus, asendamaks praegused töötajad nõuetele vastavatega mais 2011. Samuti küsiti, et kui palju töötajaid vajaks ettevõte firma laienemisega kolme aasta jooksul.

Taustaandmed:
- IKT sektori ettevõtteid kokku (2010) - 1 478;
Sh. üle 100 töötajaga ettevõtteid - 26;
- Keskmine töötajate arv IKT sektoris (2010) - 15 585;
- IKT sektori osakaal SKT-s (2010) - umbes 5.8%;
- Müügitulu (2010 kokku) - 2082 miljonit Eurot (32.55 miljardit krooni);
Sh. elektrooniline side - 711.6 miljonit Eurot (11.1 miljardit krooni);
Sh. IT teenused - 519.4 miljonit Eurot (8.13 miljardit krooni);
Sh. riistvara - 851.6 miljonit Eurot (13.32 miljardit krooni);
- ITL-i liikmeskond katab 2,4% kogu IKT valdkonnaga tegelevate ettevõtete koguarvust;
- Tööhõive poolest katavad ITL-i liikmeskonna ettevõtted 32% IKT valdkonnas tegutsevate
ettevõtete tööhõivest;
- IKT sektori käibe osas esindavad ITL-i liikmed üle 50% sektori käibest.

Allikas: ITL-i uuring, mai 2011

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Itella Estonia otsib ÄRIPROTSESSIDE ARENDUSJUHTI

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

Arvamused

Teabevara