14. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile esitles ESTCube-1 meeskond satelliidi esimese nädala tulemusi. Meeskonna hinnangul on esimesed seitse päeva kosmoses möödunud oodatust edukamalt. Satelliidiga on alustatud sidet ning ESTCube-1 allub tõrgeteta korraldustele.

Edukas on olnud satelliidi pardal tarkvara uuendamine. Raadioamatöörid edastavad ESTCube-1 juhtimiskeskusesse vastuvõetud raadiomajaka signaale. Eesti esimene satelliit on saanud Põhja-Ameerika õhukaitse juhtimiskeskuse NORAD jälgitavate kosmoselaevade registris ametliku tähise 2013-021C.

"Kõik testitud süsteemid töötavad suurepäraselt ning vastavad juhtimiskeskusest saadud käskudele. Loodud on stabiilne side," ütles ESTCube-1 meeskonna liige, Tartu Ülikooli doktorant Mihkel Pajusalu.

"Lisaks jätkab satelliit morsekoodis raadiomajaka signaali edastamist. Praeguseks on majakat vastu võtnud ning Tartusse edastanud raadioamatöörid kõigilt mandritelt peale Antarktika," lisas ta.

Projekti juhendaja Mart Noorma sõnul liigub ESTCube-1 polaarorbiidil kiirusega 7,5 km/s ehk 27 095 km/h. "Seega on tõenäoliselt tegemist läbi aegade kõige kiirema Eestis ehitatud liiklusvahendiga," märkis ta.

"Satelliidi keskmine kõrgus maapinnast on 666 km. Üheks tiiruks ümber Maa kulub 98 minutit. Praeguseks on satelliit teinud 88 tiiru ümber Maa, veidi alla 15 tiiru ööpäevas. Prognoositava eluea lõpuks, aastaks 2036 läbib satelliit eeldatavasti ligi 5,5 miljardit kilomeetrit," kirjeldas Noorma kosmoselaeva lendu.

ESTCube-1 põhiline sidekanal lülitus sisse 48 tundi pärast kanderaketi starti. See võimaldab kosmosest andmeid alla laadida kiirusel 9600 bps. Praeguseks on vastu võetud ligi 4000 sidepaketti.

9. mai hommikul kell kümme saadeti esimene käsklus satelliidile, alates sellest toimib side edukalt.

Autor: Indrek Kald, Annika Matson