5. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

NSA, FSB, GRU, CIA, teabeamet, KaPo jms organisatsioonid tegelevad asjadega, millest tavainimene teab vähe. Üks asi on aga kindel: nende organisatsioonide võimekus info hankimisel on suurusjärkudes kõrgem, kui tsivilistil võime oma abikaasa järel luurata. Luureorganisatsioonide üks tähtsamaid ülesandeid on teada piisavalt kõigest soovitust ja praktikas on piisav teadmine ainult täielik teadmine. Ei tasu üldse imestada, et nad seda teavet hangivad, see on nende töö.

Seetõttu mina isiklikult oleksin rohkem mures siis, kui lekiks kindel info, et luure ei suuda meie, lihtsurelike tsivilistide vestlusigi Skype’is ja Facebookis lugeda. See oleks absurdne. Kogu mäng käib kõrgemal tasemel ja on seda alati käinud. Kogu probleem on ainult selles, et nüüd said asjasse mittepühendatud inimesed sellest (jälle) teada ja nõutakse õigusi, nägemata suurt pilti. Suures pildis on suuremad ohud, kui illusioon demokraatiast. Manifestide ja loosungitega luureandmete kogumise vastu minna on naiivne.

Ma ei ütle, et midagi tegema ei peaks. Ikka peab! Aga mõtlema peab siiski rohkem sellele, kuidas mina kui kodanik käitun enda käes oleva infoga. Kas ma täidan reegleid, mille on teinud targemad inimesed, toetudes kogemusele, või püüan andmeid kaitsta fooliummütsi silmile tõmmates ning internetist loetud ebapädevate soovituste abil.

IT turvaspetsialisti Tõnu Samueli hinnangul on IT-valdkonnas tõeliseks ohuallikaks algajad spetsialistid, lohakad juhid ja nõrga kaitsega infosüsteemid, mitte luuretegevus. Loe tema arvamuslugu lähemalt tänase Äripäeva paberlehest.

Autor: Tõnu Samuel, Peep Talimaa