Eesti Pank: kontonumbri muutus ei ole veel inimesteni jõunud

Tulevast aastast muutuvad kontonumbrid ning makse- ja otsekorraldused. Üle poole elanikest ei ole sellest veel teadlikud, selgus TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust.

Nii pangad kui ka ettevõtted on kliente eelseisvatest muudatustest aktiivselt teavitanud, kuid reaalselt toimuvad muudatused alles uuel aastal, kui kontonumber pikeneb ja riigisisene otsekorraldus asendub e-arve püsimaksega, selgitas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt.

"Et muudatustega harjumine sujuks ladusalt, on oluline, et inimesed pööraksid lähikuudel tähelepanu pankade ja ettevõtete infole ja teadvustaksid, milliste muudatustega peab lähiajal maksete tegemisel arvestama," rõhutas Olt.

Uuringu kohaselt tasutakse makseid jätkuvalt üha enam pangakanalite abil. Arvete tasumisel kasutab püsi- ja otsekorraldusi 70% ja internetipanka 62% Eesti elanikest. Panga- või postkontorites ja teenusepakkuja juures teeb makseid vaid 22% inimestest (2011. aastal 33%). Püsi- ja otsekorraldusteenust kasutavad rohkem pensioniealised ning internetipanga võimalusi nooremad pered.

Piiriülesest SEPA (Single European Payment Area – ühtne euromaksete piirkond) otsekorraldusteenusest on uuringu andmetel huvitatud umbes kolmandik Eesti elanikest. See on uus teenus, mis jõuab Eesti turule tõenäoliselt 2014. aasta veebruaris ja võimaldab automaatselt tasuda välismaal tehtud ostu või tarbitud teenuse eest. Selle teenuse vastu on suurem huvi nende hulgas, kes juba praegu kasutavad aktiivselt internetikaubandust. Kuna piiriülest otsekorraldust hetkel ei ole, siis ei osata vajadust selle teenuse järele võibolla veel hinnata.

Eestimaalaste maksekäitumine.
Nii sissetulekute saamisel kui ostude eest tasumisel on vähenenud sularaha osatähtsus. Sularahas saab täielikult või osaliselt sissetulekuid (sh riiklikke toetusi ja muid sissetulekuid) 4% inimestest, mis on poole vähem kui kaks aastat tagasi. Uuringu kohaselt on sularahas sissetuleku saajate osakaal kõige suurem Ida-Eestis. Need, kes tasuvad ostude eest nii maksekaardiga kui ka sularahas, on hakanud enam kasutama kaardimakseid.
Kaardimaksete jätkuvat kasvu kinnitab ka Eesti Panga statistika, mille kohaselt tehakse Eestis 17% enam kaardimakseid kui kaks aastat tagasi ja kaardimaksete koguarv ulatub päevas keskmiselt umbes 600 tuhandeni. Ostude eest vaid sularahas tasuvate leibkondade osakaal on endiselt 12%, mis on võrreldes kahe aasta taguse ajaga püsinud samal tasemel. Sularaha kasutavad enim pensioniealised, väiksema sissetulekuga inimesed ja Ida-Virumaa linnade elanikud.

Osale arutelus

  • Ave Lepik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Cleveron otsib VANEM-TARKVARAARENDAJAT

Cleveron AS

02. juuni 2018

DERIVCO IS LOOKING FOR A SENIOR FULL STACK DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

24. mai 2018

Derivco is looking for a RELEASE ENGINEER

Derivco Estonia OÜ

24. mai 2018

Arvamused

Teabevara